Tähtkujude nimetamine on nii vana tava, et selle algust ja juuri ei tea keegi. Arvatavasti algas kõik heledamatele tähtedele nimede panemisest. Küllap pandi nimed tähtsamate maapealsete kohtade, nähtuste, inimeste ja uskumuste järgi. Linnuteest sai taevane jõgi, tähed seal sees pidid olema kalad või paadid. Kahel pool Linnutee jõge elasid ja toimetasid inimesed või loomad. Algne pärimus kumab üsna veidi läbi hilisemast taevapildi kirjanduslikust, hariduslikust ja teaduslikust käsitlusest. Igal rahval ja maanurgal on olnud oma taevased nimed ja tähtkujud, mida on aastatuhandetega muudetud, segatud naabrite uskumustega ja praeguseks ka klassikalise kreeka-rooma mütoloogiaga. Taevalaotuse võiks kaasaegse täheteaduse huvides jagada lihtsalt ruutudeks, nii kui nii on kõigil kosmilistel vaatlusobjektidel koordinaadid juba kirjas. Tegelikult ei pruugi naabertähed ruumis üldse lähestikku olla, tähtkujusid moodustavad nende projektsioonid taevaskeral. Siiski säilitatakse taeva jagamist tähtkujudeks kui kultuuriajaloolist väärtust. Tähistaevas on vaatamist väärt ning legende on tore ikka ja jälle jutustada.
Joonis 3.3.1. 1801. aastal ilmus Berliini observatooriumi direktori Johan Elert Bode „Uranographia sive Astrorum Descriptio”, taevaatlas, kus kujutatakse suure täpsusega 17 240 tähe asukohta. Bode atlas sai ja jäi tähtkujude täpse ja samas kunstilise kujutamise tippteoseks. Hilisemad atlased kujutasid müütilisi taevaolendeid üha enam kriipskujunditena.
Orioni kohta on mitmeid legende. Ühe järgi oli Orion merejumal Poseidoni poeg, isalt sai ta võime kõndida vee peal. Orion oli võimsaim jahimees, tema kasutada oli purunematu pronksnui. Kahjuks kaasnes suure jõuga isekus ja hoolimatus, oli karta, et ta hävitab kõik loomad Maal. Orioni tappis skorpion oma mürgiastla ainsa torkega.
Bode atlases on Orion silmitsi Sõnniga, tema jälgedes käivad Suur ja Väike Peni, jalge ees maas on Jänes. Õlgu tähistavad heledad tähed Betelgeuse ja Bellatrix, sammuks tõstetud jalga Rigel. Kolmest võrdse heledusega tähest moodustuv Orioni vöö on kergesti talvisest lõunakaare taevast leitav. Vööl rippuva, pisematest tähtedest koosneva mõõga nägemiseks peab linnade valgussärast kaugemale pääsema.
Eesti rahvaastronoomia nägi tähtkujudes tihti igapäevaseid tööriistu. Orioni kohal on meil Koot ja Reha.
Joonis 3.3.2. Valgete ööde aegu, kui Päike käib taevas kõrgelt ja laskub silmapiirist allapoole vaid mõneks tunniks, pole tähtkujusid näha. Augustis, kui ööd on jälle pimedad ja tähtede vaatamiseks parim aeg, ilmub õhtuti kõrgele lõunataevasse esimesena Lüüra tähtkuju eredaim täht Vega, seesama, mille kauguse Struve Tartu tähetornis esimesena ära mõõtis.
Peagi tuleb Vegast idapool nähtavale järgmine täht, Deneb Luige (Cygnus) tähtkujus, ja siis palju madalamal Altair Kotkas. Need kolm tähte moodustavad sügiskolmnurga, ühe tähistaeva hästituntud orientiiri, mille järgi saab taevakaarti paika panna ja raskemini leitavad tähtkujud üles otsida. Luigega seostub palju müüte. Zeusi külaskäik oma armastatud Leda, Sparta kuninganna juurde on neist tuntuim, aga luikedel on eriline koht ka teiste rahvaste lugudes. Põhjarahvaste usundis viib luik surnud teisele poole, üle Toonela jõe. Usutakse, et kui Luik varasügisel taevasse ilmub, nokk lõuna poole, hakkavad linnud parve kogunema ja rändeks valmistuma. Luiged ise lähevad viimastena, mõned jäävadki minemata. Eesti rahvapärimuses on Luige kohal Suur Rist.
Kõige eredam täht (α) Luiges on Deneb (Luige saba). Deneb on tähtede hulgas tõeline hiiglane, kuulub siniste ülihiidude klassi (ptk Päike ja teised tähed). Palja silmaga nähtavatest tähtedest on ta üks suuremaid. Läbimõõt 200 korda, mass 20 korda suurem kui Päikesel, pinnatemperatuur 8500 K, Päikese temperatuurist 2700 K kõrgem. Denebi kaugust ja seekaudu ka tegelikku heledust on raske määrata, ta võib olla isegi 3200 valgusaasta kaugusel ja 196 000 korda heledam kui Päike.
Joonis 3.3.3. Natuke vigasaanud W-kujulise tähtkuju leiame Suure Vankri vastast, teispool Põhjanaela. Vanad eestlased on osanud sellele tähtkujule palju nimesid panna: Taevalook, Vändatähed, Vastlatähed, Jõulutähed, Vardatähed. Kreeka mütoloogias istub seal hoopis erakordse edevusega silma paistnud Etioopia kuninganna Kassiopeia.
Arvuti ja Internet on taevakaartide ja -atlaste mõistet oluliselt laiendanud. Kümnekonna hiireklõpsu abil võib igaüks sättida end suvalisel ajal auväärse Tartu Tähetorni juurde taevast vaatama, näiteks saja aasta pärast. Kui soovite, paistavad tähed arvutiekraanilt ka päevasel ajal ja pilves ilmaga. Püsti tõusmata võite vahetada vaatluskohta, külastada teisi observatooriume või lennata Kuule. Tähtede nimed, kaugused ja heledused on siinsamas, ainult veel üks liigutus hiirega.
