Kuld

Koostis/struktuur

Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur – tahkkeskendatud kuubiline võre.

Omadused

Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne – viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator (vt. ka E76.2).

Saamine

Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes (“kullasooned”), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal).

Rakendused

Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks – kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.

Demod, katsed

Rubiinklaasi ümbersulatamine

Rubiinklaasi sulatamisel ja sulaklaasi kuumutamisel kolloidkulla osakesed lahustuvad. Nende taastekke jahtumisel ja klaasistumisel määravad klaasimassi algtemperatuur ja jahutamise kiirus. Vasakpoolsed pildid on saadud näidise E76.2 tüki ümbersulatamisel alundtiiglis temperatuuril 1400 °C. Tiigli põhja katab värvitu läikiv (jahtumisel mõranenud) klaasimass, kus nanokuld on täielikult lahustunud [4].