Tõsi küll, mitte nähtavas valguses vaid lähedases infrapunases spektripiirkonnas. Lainepikkusel 1,1 μm nõrgeneb kiirgus mõnesentimeetrise paksusega räniplaadis vaid kaks korda, lainepikkuse kasvades (kuni 7 μm) kasvab läbilaskvus veelgi. Kuna aga mõnede digikaamerate valgustundlike maatriksite spektraalne tundlikkus ulatub punases oluliselt suuremate lainepikkusteni kui inimsilma oma, saab nende abil edukalt räniplaadist ?läbi vaadata“. Vasakpoolselt fotol olev küünlaleek on parempoolsel pildistatud Canon PowerShot G3 digikaamera abil läbi 0,34 mm paksuse kahelt poolt poleeritud räniplaadi. Vasakpoolsel fotol küünla kõrval nähtavate valgusdioodide kiirgus neeldub aga räniplaadis väga tugevasti ja parempoolsel fotol on nad täielikult “kustunud“.

Mattklaasiga hõõglamp otse (vasakul) ja läbi räniplaadi (paremal) pildistatuna. Lambiklaas hajutab valgust, kuna tema sisepinnale on kantud ränidioksiidi nanoosakesed (ränidioksiidi ?suits“, ik fumed silica). Sellised osakesed hajutavad eriti tugevasti lühemalainelist valgust, infrapunast aga oluliselt nõrgemalt. Seetõttu on parempoolsel fotol nähtav ka hõõgniidi terav kujutis.

“Säästulambi“ (luminestsentslamp) valgus (vasakpoolsel fotol pildistatud otse sama säriajaga, millega hõõglamp ülemisel pildil) aga räniplaadist läbi ei tule (parempoole foto, säriaaeg sama, mis hõõglambi pildistamisel läbi räniplaadi ülemisel fotol).

Infrapunafotograafia. Vaid infrapunase spektriosa kasutamine pildistamisel annab loodusfotodele erilise ?müstilise“ väljanägemise. Tumeda taevaga kontrasteerub hele (?lumine“) lehtkate, mis hajutab tugevalt tagasi infrapunast päiksekiirgust erinevalt nähtavast spektriosast, kus toimub fotosünteesiks kasutatava valguse tugev neeldumine. Parempoolne foto on tehtud läbi ülalkirjeldatud räniplaadi.

Päikesepatarei käivitab elektrimootori, mootori pöörlemise teeb nähtavaks holograafilise mustriga ketas.