Koostis / struktuur

Üldnimetus laiale mineraalide klassile, kihilise molekulaarstruktuuriga alumosilikaatidele, kus SiO₄^-4 – tetraeedrid moodustavad ühiste hapnikuaatomite kaudu (kolm “jagatud” aatomit) tasapinnalisi struktuure, sidemed naaberkihtide vahel on oluliselt nõrgemad, kihtide vahel võivad paikneda vee molekulid.

Omadused

Vee lisamisel paljud savid plastifitseerivad, st. muutuvad hõlpsalt plastselt deformeeritavaks.

Saamine

Looduslikud. Laia levikuga. Tekkinud teiste mineraalide, nt. põldpao lagunemisel.

Rakendused

Savi on olnud ajalooliselt ja on seda ka tänapäeval oluline materjal keraamikatööstusele, sh. portselani ja fajansi tootmisel kaoliinist (valge alumiiniumirikas savi), keraamiliste telliste tootmisel. Plastses olekus on savi hõlpsasti töödeldav, kuumutamisel toimuvad savi molekulaarstruktuuris pöördumatus muutused, ta muutub veekindlas (ei plastifitseeru enam). Sarnane protsess leiab aset looduses ka normaaltemperatuuril väga pika aja jooksul (geoloogiliselt vanad savid on kaotanud võime plastifitseeruda). On avaldatud arvamust, et elu teke Maal võis olla seotud savimineraalide pindadel toimunud keemiliste reaktsioonidega.

Pilte Baltimaade savitreialite võistluselt Tartus 12.06.2004, korraldajaks Eesti Keraamikute Liit [29.08.04]. Võistluse käigus tuleb antud suurusega savitükist potikedral voolida maksimaalse läbimõõduga kauss ja maksimaalse kõrgusega silinder – parima mõõtude summa saavutanu on võitja. Vasakul: leedulanna Egle Cesonyte võistlushoos; paremal: üks “ülepingutatud” kauss.