Koostis / struktuur

Keemilise elemendi süsiniku (Carbon, C) korrastamata faasid (süsi - coal, tahm – soot, pürolüütiline süsinik – pyrolytic carbon) koosnevad lokaalselt grafiiditasanditest, mis aga erinevalt grafiidist on tugevasti deformeeritud ja moodustavad korrapäratuid struktuure.

Omadused

Nn. aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) materjal. Süsi on suhteliselt hea elektrijuht ja kõrge sulamistemperatuuriga materjal, pürolüütiline süsinik on biokompatiibel.

Saamine

Tekkib mittetäieliku põlemise produktina, linnaõhk sisaldab aerosoolina tahma 1...2 mg/m³ (vt. ka “Teflon”). Sütt (puusütt) saadakse söepöletamisena juba ammu tuntud menetlusel orgaaniliste materjalide (puidu) termilisel lagundamisel hapniku juurdepääsuta. Aktiivsütt saadakse lähtematerjali (kivisüsi, puit, turvas, kookoskoored, tekstiil) kõrgtemperatuursel (800 ... 900 °C) töötlemisel veeauru ja süsihappegaasi keskkonnas (karboniseerimine, carbonization). Nn. pürolüütilist süsinikku saadakse gaasiliste süsivesinike termilisel lagundamisel (pürolüüsil) ja tekkiva süsiniku sadestamisel mingile substraadile (metallid, keraamika jm.).

Rakendused

Puusütt kasutatakse kütteainena. Aktiivsütt kasutatakse adsorbendina gaaside ja vedelike puhastamisel (toiduainete ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, sõjanduses - gaasitorbikud). Süsielektroode kasutatakse nende kõrge sulamistemperatuuri tõttu kaarleegi saamiseks. Tahm on kasutusel musta pigmendina. Pürolüütiline süsinik on levinud materjal südameklapi proteeside valmistamisel (J. Bokros, V. Gott, 1966).

Katsed, demod

Aktiivsöe filtri töö

Metüüleensinisega tumedaks värvitud vesi (vasakul) muutub aktiivsöega K835 täidetud? filterkolonni (keskmine pilt, söekihi paksus 12 cm) läbimisel heledaks (paremal).