Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on detsimaalne süsteem. Mõõtühikute endiga võrreldes ebamugavalt suurte või väikeste mõõtesuuruse väärtuste väljakirjutamisel kasutatakse kümnendeesliiteid. Mõõtühikute kümnend- ehk detsimaaleesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse ühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis.
Seosed SI põhiühikute (sinised) ja mõningate tuletatud (rohelised) ühikute vahel: 1 s (sekund) on aeg, mis kulub 9192631770 ülemineku sooritamiseks tseesiumi isotoobi 133Cs põhiseisundi kahe peenstruktuuri nivo
Eesliite kasutamine tähendab sellele vastava arvuga korrutamist:
24 km = 24 × 1000 m = 24 000 m
500 μs = 500 × 0,000 001 s = 0,0005 s
Kui mõõtühik sisaldab astendajaid, tuleb vastavasse astmesse võtta ka eesliide:
2000 cm2 = 2000 × (10 –2 × m)2 = 2000 × 10 –4 m2 = 0,2 m2
2,7 g/cm3 = 0,0027 kg/(10 –2 × m)3 = 0,0027 kg/(10 –6 m3) = 2700 kg/m3
Nagu ülalpool öeldud, tohib igapäevaelus kasutada ka mõningaid mõõtühikuid, mis ei kuulu rahvusvahelisse süsteemi.
Mittesüsteemsetes ühikutes väljendatud suurusi on kõige lihtsam SI-sse teisendada, asendades kõik neis sisalduvad eesliited ja ühikud vastavate SI väärtustega ja siis arvutada tulemus kokku. Näiteks:
72 km/h = 72 × 1000 m/3600 s = 72 000 m/3600 s = 20 m/s;
47 kWh = 47 × 1000 W × 3600 s = 169 200 000 J = 1,692⋅108 J = 169,2 MJ.
Lõpetuseks märgime, et alates aastast 1968 kehtiva kokkuleppe kohaselt kirjutatakse teadlaste nimedest tuletatud mõõtühikute nimetused väikese algustähega, kuid nende mõõtühikute tähised suure tähega. Näiteks kelvin (1 K), amper (1 A), njuuton (1 N), džaul (1 J) ja vatt (1 W). Näeme ka, et mõõtühikute nimetusi on lubatud esitada eesti keelele mugandatud kujul (amper, njuuton, džaul ja vatt), ehkki vastavate teadlaste endi nimesid kirjutame originaalkeele reeglite järgi (Ampère, Newton, Joule, Watt).