Koostis / struktuur
Keemiline element vask (Cuprum, Cu), kristallstruktuur – tahkkeskendatud kuubiline võre.
Omadused
Punakas-kollaka värvusega metall, tihedus 8920 kg/m3 , hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina) [15.08.04], mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid).
Saamine
Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest [3]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tšiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär (Google Maps).
Rakendused
Vasktraat elektrijuhtmetena, sh. trafo- jt. mähistena. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks).
th_149_4981 Vasakult: Suured vasknõud Isfahanis (Iraan) – suurim neist mahutas 2 tonni vett ja sobis terve kaameli keetmiseks; vasesepad Isfahanis. Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vasegravüüri [15.08.04] suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528), vt. nt. tema gravüüri “Melencolia I” [15.08.04]. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates (nt. ofort [16.08.04]), kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) “Kabaree” [15.08.04] (ofort, vasegravüür). Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser [16.08.04], mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol – kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks.
Katsed, demod
Vase kuumutamisel moodustub tema pinnale musta värvi vaskoksiidi CuO kile, gaasipõletiga kuumutamisel jälgitavad interferentsvärvid on põhjustatud kile erinevast paksusest.
View _exp_open not found
View _exp_open not found
Alustatud 05.11.2004. Jälgitakse välistingimustes asuva vaskpleki kattumist paatinaga - vaatame, kui kaua jätkub kannatust (proovitükid aastase intervalliga).
Aasta välitingimustes hoitud vaskplekk (alumine riba) võrdluses sisetingimustes (suletud plastikaatkotis) hoitud vaskplekiga (ülemine riba).
Möödunud on veel üks aasta. Kõige alumist plekiriba hoiti välitingimustes. Möödunud on veel üks aasta. Kõige alumist plekiriba on välitingimustes hoitud kokku kolm aastat.
Käte vahel paenutatud vasktraat ei omanda tagasipaenutamisel (samadest kohtadest kinni hoides) enam endist sirget kuju, kuna ta enim deformeeritud keskosa on muutunud jäigemaks (raskemini plastselt deformeeritavaks). Metalli plastne deformatsioon on mikroskoopiliselt kristallvõre teatud tüüpi defektide (dislokatsioonide) liikumine rakendatud välisjõu toimel. Plastsel deformatsioonil tekib ka juurde uusi dislokatsioone, mis kõrgel kontsentratsioonil hakkavad takistama üksteise liikumist - metall muutub raskemini plastselt deformeeritavaks (kalestub). Selline nähtusel leiab aset nt metallide külmsepistamisel.