Looduse raamat on kirjutatud matemaatika kirjas.

GALILEO GALILEI, Mündiproovija

Igal revolutsioonil peavad olema oma kangelased. Pöörakut, mis tõi ilmale nüüdisfüüsika, oli õnnistatud kahe tõsimüütilise figuuriga. Need olid Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kangelaslegendides on Galilei Tõe Märtri rüüs ja Newtonist on saanud Mõistuse Püha Üksiklane. Inimestena polnud nad sootuks nii üheülbalised ja verevaesed.

Galilei püsivaim teaduspärand oli tema vastuoksusliku elu kõige vähemate vastuoksustega vili. Tema Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta, viidetes tavapäraselt lühipealkirjaga Kaks uut teadust, ilmus aastal 1636. Selleks ajaks oli autor jõudnud oma seitsmekümnendaisse, kaotanud nägemise ja elas  poolavalikus koduarestis.  Raamat oli peaasjalikult kokkuvõte varasematest töödest, mis tehtud aastakümneid tagasi, siis kui ta oli Padova Ülikooli noor matemaatikaprofessor.

Kuna kirik keelas Galileil kuulutada, et Maa liigub, leiutas ta sõjakavaluse: hakkas õõnestama vana füüsikat, mis pani inimesi uskuma, et ta ei saa liikuda. Vestes näiliselt süütust tähelepanekust, et liikuva laeva mastitipust pillatud ese kukub samuti masti jalamile nagu seisvaski laevas, kasutas Galilei mõistukõnet, salakirja. Tegelikult tahtis ta veenda lugejaid selles, et Maa võib vihiseda läbi maailmaruumi, ilma et meil oleks sellest liikumisest vähimatki aimu.

Raamatu tuumaks on langevate kehade liikumise matemaatiline kirjeldus. Sellest sai uutlaadi teaduse mudel. Jutu järgi olnuks see justkui teadus, mis usaldab silmnähtavat rohkem kui dogmad, mida ta pidi asendama. Tegelikult polnudki Galilei niiväga mures tõsimaailma pärast. Tema uue teaduse juured on abstraktsioonis, kujuteldavas maailmas, milles pole üldsegi õhku liikumist takistamas ja keerukamaks muutmas.

Galilei suurim kingitus järeltulijaile on see, et ta vabastas sirguva teaduse kohustusest käsitleda igapäise tegelikkuse kogu tohuvabohu. Ahelaist vabastatud füüsika võis nüüd vabalt edasi rühkida. Pool sajandit hiljem kandis Kahe uue teaduse sõjakavalus vilja Isaac Newtoni töödes, kelle gravitatsiooniseadus veenas kõiki lõplikult selles, et Maa tõesti liigub.