Mõõtühikute teisendamine

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on detsimaalne süsteem. Mõõtühikute endiga võrreldes ebamugavalt suurte või väikeste mõõtesuuruste väärtuste väljakirjutamisel kasutatakse kümnendeesliiteid. Mõõtühikute kümnend- ehk detsimaaleesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse ühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis. Näiteks eesliidet kilo kasutatakse massiühikutes ja pikkusühikutes .

Tabel: Suurendavad eesliited
TähisNimetusSuurusjärk
tera-
Ggiga-
Mmega-
kkilo-
hhekto-
deka-
Tabel: Vähendavad eesliited
TähisNimetusSuurusjärk
detsi-
senti-
mmilli-
mikro-
nano-
ppiko-

Eesliite kasutamine tähendab sellele vastava arvuga korrutamist:

Kui mõõtühik sisaldab astendajaid, tuleb vastavasse astmesse võtta ka eesliide:

Nagu ülalpool öeldud, tohib igapäevaelus kasutada ka mõningaid mõõtühikuid, mis ei kuulu rahvusvahelisse süsteemi.

Tabel: SI välised mõõtühikud
 
ÜhikTähis ja väärtus SI-s
tund
minut
hektar
liiter
kilomeetrit tunnis
kilovatt-tund

Mittesüsteemsetes ühikutes väljendatud suurusi on kõige lihtsam SI-sse teisendada, asendades kõik neis sisalduvad eesliited ja ühikud vastavate SI väärtustega ja siis arvutada tulemus kokku. Näiteks:

 

Lõpetuseks märgime, et alates 1968. aastast kehtiva kokkuleppe kohaselt kirjutatakse teadlaste nimedest tuletatud mõõtühikute nimetused väikese algustähega, kuid nende mõõtühikute tähised suure tähega. Näiteks kelvin (1K), amper (), njuuton (), džaul () ja vatt (). Näeme ka, et mõõtühikute nimetusi on lubatud esitada eesti keelele mugandatud kujul (amper, njuuton, džaul ja vatt), ehkki vastavate teadlaste endi nimesid kirjutame originaalkeele reeglite järgi (Ampère, Newton, Joule, Watt).

Kokkuvõte

Mõõtühikute süsteem

Mõõtühikute süsteem on kogum, mille moodustavad kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud.

SI põhisuurused

SI põhisuurused on pikkus, aeg, mass, temperatuur, elektrivoolu tugevus, valgustugevus ja aine hulk.

SI põhiühikud

SI põhiühikud on vastavalt meeter (1 m), sekund (1 s), kilogramm (1 kg), kelvin (1 K), amper (1 A), kandela (1 cd) ja mool (1 mol).
Ülesanded
Miks on ajaühiku sekund nimetuseks valitud sõna (secundus), mis ladina keeles tähendab teine? Mis on siis esimene?
Miks säilitatakse kilogrammi rahvusvahelist prototüüpi õhus, aga mitte vaakumis? Hea vaakum võiks ju olla veelgi puhtam kui õhk.
Lisamaterjalid