Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI

19.–20. sajandil võeti enamikus mitte-ingliskeelsetes riikides järk-järgult kasutusele meetermõõdustik. Meetermõõdustikust lähtub ka tänapäevane rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI), mis aastal 1960. aastal ülemaailmseks eelissüsteemiks tunnistati. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on alates 1982. aastast kohustuslik ka Eestis. Isegi ülalpool loetletud ingliskeelsetes maades kasutavad teadlased süsteemi SI, kuna teadusajakirjade toimetused ei kipu tänapäeval enam vastu võtma artikleid, mis sisaldavad teiste süsteemide ühikuid.

Ametlik brošüür, kus defineeritakse SI ühikud ning antakse juhised nende realiseerimiseks.

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi loomine sai alguse revolutsiooniliselt Prantsusmaalt, kus üks aasta peale Bastille’ vallutamist, seega 1790. aastal, tehti algust meetri defineerimisega (kr metron 'mõõt'). Prantsuse keelest pärineb ka selle süsteemi lühend SI (Système International d’unités). Üle maailma kehtivaid otsuseid süsteemi SI kohta võtab vastu Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (pr Conférence Générale des Poids et Mesures lühendatult CGPM). SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. 1971. aastal lisati neile ka ainehulga ühik mool. Tegemist on detsimaalse süsteemiga, st suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks kasutatakse kümnendeesliiteid (kümne astmetega korrutamist või jagamist), mitte enam arve 3, 12 või 16, mida võisime leida vanadest Vene ja Inglise süsteemidest.

SI põhiühikud alates 16.11.2018 ja 20.05.2019

Suurus	Mõõtühik	Tähis	Kehtiv etalon
Pikkus	meeter	$1 m$	Meeter on määratud vaakumis leviva valguse kiiruse fikseerimisega väärtusel $299792458$ väljendatuna ühiku $m \cdot s^{- 1}$ − abil, kus sekund on määratletud $Δ ν_{Cs}$ alusel. Sümboliga $Δ ν_{Cs}$ tähistatakse $^{133} C s$ aatomi kahe häirimata põhiseisundi struktuurinivoo vahelisele üleminekule vastavat sagedust.
Aeg	sekund	$1 s$	Sekund, tähis $s$ , on SI aja ühik. Sekund on määratud tseesiumi sageduse $Δ ν_{Cs}$ , milleks on tseesiumi aatomi isotoobi 133 häirimata põhiseisundi ülipeenstruktuuri kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastav sagedus, fikseerimisega arvväärtusel $9192631770$ väljendatuna ühiku $H z$ abil, mis on võrdne $s^{- 1}$ .
Mass	kilogramm	$1 k g$	Kilogramm on määratud Plancki konstandi $h$ fikseerimisega arvväärtusel $6, 62607015 \times 10^{- 34}$ väljendatuna ühiku $J \cdot s$ abil, mis on võrdne $k g \cdot m^{2} \cdot s^{- 1}$ , kus meeter on määratletud $c$ ja sekund $Δ v_{Cs}$ alusel.
Temperatuur	kelvin	$1 K$	Kelvin, tähis $K$ , on SI temperatuuri ühik. Kelvin on määratud Boltzmanni konstandi $k$ fikseerimisega arvväärtusel $1, 380649 \times 10^{- 23}$ väljendatuna ühiku $J \cdot K^{- 1}$ abil, mis on võrdne $k g \cdot m^{2} \cdot s^{- 2} \cdot K^{- 1}$ , kus kilogramm on määratletud $h$ , meeter $c$ ja sekund $Δ v_{Cs}$ alusel.
Voolutugevus	amper	$1 A$	Amper, tähis $A$ , on SI elektrivoolu tugevuse ühik. Amper on määratud elementaarlaengu $e$ fikseerimisega arvväärtusel $1, 602176634 \times 10^{- 19}$ väljendatuna ühiku $C$ abil, mis on võrdne $A \cdot s$ , kus sekund on määratletud $Δ v_{Cs}$ alusel.
Valgustugevus	kandela	$1 c d$	Kandela, tähis cd, on määratud monokromaatse $540 \times 10^{12}$ hertsise kiirgussagedusega kiirgusallika valgusviljakuse $K_{c d}$ fikseerimisega väärtusel $683$ väljendatuna ühiku $l m \cdot W^{- 1}$ abil, mis on võrdne $c d \cdot s r \cdot W^{- 1}$ või $c d \cdot s r \cdot k g^{- 1} \cdot m^{- 2} \cdot s^{3}$ , kus kilogramm on määratletud $h$ , meeter $c$ ja sekund $Δ v_{Cs}$ alusel. Sümboliga h tähistatakse Plancki konstanti, c tähistatakse valguse kiirust vaakumis ja $Δ v_{Cs}$ tähistatakse $^{133} C s$ aatomi kahe häirimata põhiseisundi struktuurinivoo vahelisele üleminekule vastavat sagedust.
Ainehulk	mool	$1 m o l$	Mool, tähis mol, on SI ainehulga ühik. Üks mool sisaldab täpselt $6, 02214076 \cdot 10^{23}$ elementaarset koostisosakest. See arv on Avogadro konstandi $N_{A}$ fikseeritud arvväärtus väljendatuna ühiku $m o l^{- 1}$ abil ja nimetatakse Avogadro arvuks. Ainehulk, tähis n, on teatud koostisosakeste arvu mõõt süsteemis. Koostisosakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid.
Põhiühikutele lisaks on defineeritud veel kaks lisaühikut, millel pole etaloni:
Suurus	Mõõtühik	Tähis	Definitsioon
Tasanurk	radiaan	$1 r a d$	Tasanurk, mille korral nurga tippu ümbritseva ringjoone kaare pikkus võrdub raadiusega ( $s = r$ ).
Ruuminurk	steradiaan	$1 s r$	Ruuminurk, mille korral nurga tippu ümbritseva sfääri vastava osa pindala võrdub raadiuse ruuduga ( $S = r^{2}$ ).

Allikas: Metrosert AS