Algsavist voolitud on inimene viimnegi siis maha külvatud lõpp-lõikuse seemegi ning loomishommikul kirjapandut viimsel arvepidamisel ette loetaksegi.
UMAR HAJJAM

Nägemust Universumist kui hiidmasinast ei maetud koos Descartes'i ga. Newtoni füüsika triumf üksnes kehutas mehhanistide isu, kes hellitasid seda kujutlust. Nende masenduseks oli Newton jätnud neile masina, millest oli üks tähtis osa puudu. Seni kui gravitatsiooni käsitati kaugmõjuna, oli gravitatsiooniseadus lihtsalt üks seadus, mille taga ei olnud mingit mehhanismi. Osa njutoniaane oli selle olukorraga rahul, osa püüdis midagi ette võtta.

Gravitatsiooni pole aga kerge katseliselt uurida. Laboratooriumi mastaapides on ta süvauuringuiks liiga nõrk. Maa tugev gravitatsioon on lihtsalt olemas, seda ei saa kuidagi reguleerida ega teisendada. Seepärast pidi läbimurre kaugmõjuliste jõudude mõistmises lähtuma tugevamate ja kontrollitavamate elektrija magnetismijõudude uurimisest. Nendes uuringutes püstitati välja kontseptsioon, millest mehharustid õhinal haarasid, pidades seda nende kauaotsitud puuduvaks masinaosaks. Väljade sissetoomise ootamatuks tulemiks oli ka valguse loomuse iidse mõistatuse lahendus. XIX sajandi lõpuks jõudsid mõned füüsikud veendumusele, et universumi füüsika on lõplikult selge ja 103 Robert H. March loodusel pole siin enam mingeid saladusi peidus. Noortel helge peaga tudengitel soovitati leida teine tegevusala.