Kui laine on sulustatud kindlate piirete vahele nagu pillikeel, siis on võimalikud laineliikumised rangelt piiratud. Keele kummastki otsast peegeldub laine tagasi, seepärast pole kumbki liikumissuund eelistatud. Selle asemel saame joonisel 7-7 kujutatud paigalpüsivad lained. Kõikide pillide helid lähtuvad mingitelt seisulametelt (keelel, õhusambas jne.).

Keelel saab seisulaine tekkida ainult siis, kui lainepikkus sobib keele pikkusega niiviisi kokku, et keele kinnitatud otsad jäävad paigale. Et laine läbib kinnitiste ühendussirget iga poollaine järel, saavad tekkida üksnes lained, mille 1, 2, 3 jne. poollainet mahub täpselt keele pikkusele. Joonis 7-7 näitab juhtu, kui sobilikud on kolm poollainet. Punkte, mis sellisel lainel jäävad alati paigale, kutsutakse laine sõlmedeks. .Superpositsiooni printsiibi järgi võib samal keelel ühtaegu tekkida hulk erineva pikkusega laineid, nõnda et tegelik pilt on selle lihtsa näite omast palju keerukam.

Kuna lühematele lainetele vastavad kõrgemad sagedused, siis ainsa poollainega seisulaine, põhitoon ehk esimene harmoonik, on madalaima sagedusega. Lühemad seisulained annavad ülemtoonid ehk kõrgemad harmoonikud. Kõiki muusikariistu konstrueeritakse nii, et nad annaks põhi- ja ülemtoonide rikkaliku segu, sest puhas siinuslaine on üpris lameda kõlaga.

Raadiosaatja antennis tekitatakse elektriline seisulaine. Laseris moodustatakse seisev valguslaine, mis on sulustatud peeglite vahele kiirguri mõlemas otsas. Lisaks peab laseris olema seadis, mis pumpab lainesse energiat. Kui jõuame kvantteooriani, näeme, et seisulained määravad aatomite struktuuri.