Kiviheitemasin

Oletame, et piiratakse keskaegset linnust. Piirajad ei taha sattuda linnuse vallidele liiga lähedale, sest seal varitsevad vibukütid. Kuidas rünnata müüre, jäädes ise kaugemale?

Kiviheitemasin

Vastus Põhiliselt kasutati kindlustatud ehitiste ründamiseks kaht tüüpi heitemasinaid. Esimene neist, katapult, kujutas endast vibu, mis tulistas nooli ja kive (massiga umbes 25 kg). Seade oli tavalisest vibust palju suurem ja võimaldas lennutada nooli pikkusega 2 meetrit. Vibunöör tõmmati tagasi spetsiaalse mehhanismiga, mis võimaldas anda noolele palju suurema energia. Siiski tegid nooled kiviseintele vähe kahju, sest ei energia ega impulss olnud suured.

Teist tüüpi masin, kiviheitemasin, tekitas palju rohkem kahju, mõned variandid suutsid heita isegi 1300 kg kaaluvaid kive. Heita sai isegi surnud hobuseid ja tervet hunnikut inimlaipu. Viimaseid kasutati, kui ründav armee oli katku nakatunud ning haigust sooviti ka kindlusesse levitada. Tänapäeval on naljategemiseks heidetud isegi klavereid ja väikesi autosid.

Joonis 1-10 annab aimu seadme tööpõhimõttest. Heidetav keha asub paunas, mis on kinnitatud pika palgi otsa (joonisel tähistatud A-ga). Otsale B rakendatakse suurt ja äkilist allapoole suunatud jõudu, palk pöördub ümber telje ning paun rebitakse ülespoole ja siis üle masina. Kui paun ning heidetav keha selle teekonna sooritavad, vabaneb konksu tagant sõlm, mis hoiab pauna kinni. Lõpuks lendavadki paun ja heidetav keha läbi õhu. „Mürsule” antakse energia selle jõu tööga, mis rakendatakse palgi otsale B.

Selleks jõuks võib olla lihtsalt mitme mehe üheaegne allapoole suunatud tõmme. Väga suurte raskuste jaoks mõeldud heitemasinad kasutasid aga massiivseid vastukaale, mis kinnitati otsa B külge. Sellisel juhul oli jõuks vastukaalule mõjuv gravitatsioon. Vastukaal tõsteti esmalt vintsi abil üles, seejärel lasti sellel kukkuda nii, et osa sellesse salvestunud potentsiaalsest energiast muundus lendava keha kineetiliseks energiaks. „Mürsu” energia ning impulss olid väga suured ja kui tegu oli kiviga, siis võis see kindluse müüri sisse augu lüüa. Selliste seadmete levimisel hakati ehitama ka vastupidavamaid müüre. Näiteks ehitati mõned müürid kaldu, et mürsk ei tabaks seda mitte otse, vaid nurga alt.