Sõlmel nimega seasõrg, mida võib näha joonisel 1-18a, on üks vaba ots ja üks koormuse all olev ots. Kas sõlm võib koormuse suurenemisel lahti libiseda ehk kas vaba ots võib läbi sõlme libiseda? Või on sõlm isepingutuv?

Vastus Et kindlaks teha, kas sõlm libiseb suvalise suurusega raskuse all lahti või mitte, saab hõõrdejõudu ja pinget sõlmes matemaatiliselt analüüsida. Teeme siin kõigest lihtsa analüüsi, alustades vabast otsast, mis pole üldse pinge all (joonis 1-18b). Esiteks viiakse nöör keeruga üle vaba otsa: pealpool olev nööri osa avaldab alumisele survet. Et vaba ots libisema ei hakkaks, peab surve tekitatud hõõrdejõud olema suurem kui jõud, mis üritab vaba otsa teise nöörikeeru alt läbi tõmmata.

Teiseks on nöör kaks korda ümber vaia keeratud. Vaba otsa lähedal olev sõlme osa on väikese pinge all, samas kui koormatud otsa lähedal olev osa on suure pinge all. Et sõlm paigal püsiks, peab hõõrdumine vaia ja nööri vahel olema piisav, et taluda kahele otsale rakenduvate pingete erinevusi.

Lõpuks on veel üks koht, kus üks nööri osa teise alt läbi jookseb. Nööri teine ots on pinge all, mille tekitab koormus. Kui teises nöörikeerdude ristumiskohas on surve alumisele keerule piisav, püsib nöör paigal.

Järelikult on kolm nõudmist, mida seasõrgsõlme seotud nööri punktid peavad rahuldama. Kui nöörikeerdude ristumisest või ümber posti kerimisest tingitud hõõrdumine on väga tugev, peab sõlm iga raskuse all vastu. Kui üks neist on nõrk, annab sõlm liiga suure koormuse korral järele. Teist tüüpi sõlmed annavad järele sellest hoolimata, et nöörikeerdude ja vaia vahelised hõõrdejõud on suured, samas kui on ka sõlmi, mis ise ennast pingutavad ja annavad järele vaid siis, kui nöör puruneb.