Kui kõrge korsten täies pikkuses külili kukub, siis murdub see ilmselt kuskilt tipu ja aluse vahelt pooleks. Mis on selle murdumise põhjus, millises punktis see toimub ja kuhu poole korsten pärast murdumist paindub (joonis 1-24a)? Vastust saab kontrollida, kui lükata ümber mänguklotsidest laotud virn ja jälgida selle langemise jooksul toimuvat paindumist. Samuti võib laduda torni lühikestest õõnsatest silindritest, mida hoiavad seestpoolt koos kummipaelad.

Kui panna pliiats teravikule seisma ja lasta sel siis kukkuda, siis kas teravik liigub kukkumisega samas või vastassuunas?

Kuhu poole liigub kukkuva puu alumine ots ja millise kuju puu kukkumise jooksul võtab? Kas puu võib murduda nagu korsten? Miks mõnikord tundub puu hetk enne maapinnale jõudmist õhus hõljuvat? Miks surub puu alumine ots mõnikord nii kõvasti vastu kändu, et peaaegu kisub selle juurtega maast välja? (Ja seal oled sina – metsas – ja mängides puuraidurit, vaatad, kuidas su esimene suur puu langeb. Sa pole rumal: teed kindlaks, kuhu poole puu kukub, ja seisad ise vastassuunda. Aga hetk pärast seda, kui puu maapinnale jõuab, tuleb ta möirates sulle kätte maksma. Puu lööb sulle rindu, murrab kolm roiet. On aeg kirves nurka visata.)

Vastus Kui korsten hakkab külili kukkuma, siis ta hakkab tervenisti pöörduma ümber oma toetuspunkti. Samal ajal üritab alumine pool kiiremini pöörata ja korstna tipp jääb maha ning paindub tahapoole (liikumisele vastassuunas). Kui korsten on ühtlase silindri kujuga, siis on pinge kõige suurem 1/3 kõrgusel ning tõenäoliselt toimub seal ka murdumine. Kui korsten on teise kujuga, asub ka murdepunkt mujal. Pragu hakkab liikuma risti läbi korstna, alustades kukkumise suuna poolt. Tagumisel poolel mõjuva kokkusurumise tõttu liigub pragu veidi korstna aluse poole. Mõnikord, kui korstna ülemine osa üritab üle alumise tahapoole libiseda, surudes langemise vastassuunas selle ülapinnale, tekib korstnal allpool ka teine murdekoht.

Suund, kuhu pliiatsi teravik hakkab liikuma, kui teravikul seisev pliiats hakkab kukkuma, sõltub teraviku ja aluse vahelisest hõõrdejõust. Kui hõõre on väike, siis teravik libiseb pliiatsi kukkumise suunast teisele poole. Kui hõõre on suur, siis teravik lõpetab kukkumisega samas suunas, isegi kui ta alguses liigub veidi vastassuunas.

Langev puu paindub tahapoole nagu korstengi, kuid murdub vaid surnud ja seest mädanenud puu. Juhul kui murdumine toimub langemise alguses, võib ülemine osa hakata alumisega võrreldes vastassuunas liikuma ja muutuda niimoodi lähedalseisjatele ohtlikuks. Kui lõigata elava puu ühele poole täke ja siis teiselt küljelt puu peaaegu läbi saagida, kukub ta täkke poole. Tüvi murdub, alumine ots visatakse üles ja tõmmatakse seejärel samuti langemise suunas. Juhul kui puul on rohkelt oksi, surutakse need langemisel kokku ning nende tagasilöök võib puu alumise otsa kännu poole tagasi visata.

Mõned puud kukuvad langedes tükkideks, seda eelkõige kukkumisviisi tõttu. Kui algne murdumine on tingitud näiteks tormist ja tekib maapinna lähedal, võib maapinnani jõuda kõigepealt puu latv. Niimoodi võib mahakukkunud osa pooleks murduda. Tekib lühem osa, mis jõuab maapinnani veidi hiljem – ka see murdub pooleks. Enne kui viimane tükk maapinnale jõuab, võivad kõik kolm tükki veel korduvalt murduda.