Üks omapärane vurrkanni tüüp, mida nimetatakse inglise keeles tippy top nime all, koosneb kerast, mille üks osa on ära lõigatud, ning selle äralõigatud küljele kinnitatud pulgast. Vurr pannakse pöörlema pulka sõrmede vahel keerutades ning lastes lahti nii, et vurri kerakujuline (ning raskem) osa on allpool. Kui vurri ja põranda vaheline hõõrdejõud on piisav, siis seab vurr end ise õigesse asendisse – keerab end teistpidi ja hakkab pulga peal pöörlema. Vaatleja suhtes pöörlemise suund ei muutu, küll aga muutub see vurri suhtes.

Samasugust asendimuutust võib näha, kui panna pöörlema jalgpall, kõvaks keedetud muna või sileda kivikesega koolisõrmus. Miks sellistel juhtudel liigub objekti massikese gravitatsioonist hoolimata ülespoole?

Vastus Tippy vurr pöörab ennast ümber, sest tema massikese ei ole samas kohas, kus on kerakujulise osa keskpunkt. Vurr keerleb ümber oma massikeskme, aga õigetpidi pöörlemisel on alusega kontaktis kera punkt, mis on kera keskpunktist alla tõmmatud vertikaalsel sirgel. Kui vurr pole täiesti püsti, siis see punkt ei ole massikeskme all ja kontaktpunkt libiseb alusel mööda ringjoont pöörlemistelje ümber. Sellest libisemisest tulnud hõõrdejõud muudab vurri pöörlemistelje asendit just niipidi, et pulk liigub allapoole. Kui pulk põrkab vastu maad, hüppab vurr pulgale püsti ja jääb sinna, kui hoog on liiga väike, et vurr püsti püsiks.