Diabolo on iidne mänguasi, mis koosneb poolist, mille koonilised pooled liituvad keskel kitsamas osas (joonis 1-38). Mänguasi pannakse pöörlema selle keskosa altst läbi jooksva nööri abil, mille mõlemas otsas on käepidemed. Alustatakse nii, et mänguasi on põrandal ja – eeldades paremakäelisust – parem käsi on all, vasak tõstetakse üles. Seejärel tõmmatakse nöör pingule, tõstes paremat kätt mõistliku kiirusega üles ja lastes nööril vasakut kätt alla tõmmata. Hõõrdumine nööri ja diabolo keskkoha vahel panebki diabolo pöörlema.

Kiirust saab suurendada nööri veidi lõdvemaks lastes, võimaldades diabolol laskuda, ning seejärel käsi ümber paigutades ja protseduuri korrates. Kui saavutatakse piisavalt suur kiirus, jääb diabolo stabiilselt nöörile pöörlema. Mõlemat kätt järsult üles tõstes on võimalik diabolo isegi õhku visata ja siis uuesti nöörile tagasi püüda.

Miks muudab pöörlemine diabolo stabiilseks? (Ilma selleta kukub mänguasi lihtsalt nöörilt maha.) Kuidas stabiliseerida juba kalduvat diabolot? Kui näiteks mänguasja kaugem ots hakkab alla vajuma, siis kuidas see uuesti üles saada? Kuidas pöörata diabolot vasakule ja paremale? (Internetist võib leida lehekülgi, kust saab näha diabologa tehtavaid trikke.)

Vastus Kui tõsta mittepöörlev diabolo nöörile, siis see ilmselt tasakaaluasendisse ei jää ja kukub maha. Kiiresti pöörleval diabolol on aga impulsimoment, mis muudab selle asendi stabiilseks. Impulsimoment on vektor, mis on suunatud mööda mänguasja pikitelge. Kui diabolo eespool kirjeldatud viisil liikuma panna, on see vektor horisontaalne ja suunatud trikitaja poole. Pöörlev diabolo on stabiilne, sest impulsimomenti saab muuta vaid pöördemoment. Nööril tasakaalus oleva diabolo keskkoht asub otse nööri kohal ning gravitatsiooni tõmme on suunatud läbi nööri, mistõttu nööri suhtes pöördemomenti ei teki. Seega püsib impulsimoment muutumatu.

Kui diabolo on peaaegu tasakaalus, tekitab rohkem üle nööri olevale poolele rakendunud gravitatsioonijõud väikese pöördemomendi ning annab diabolole lisaks ka väikese paremale või vasakule suunatud impulsimomendi vektori. Diabolo ei kuku gravitatsiooni tõttu mitte nöörilt maha, vaid hakkab paremale või vasakule pretsesseerima – see kujutab endast mänguasja telje paremale või vasakule kaldumist. (Nööri hõõrdumine tekitab samuti pöördemomendi, kuid kui nöör on enam-vähem keskkoha lähedal, siis pöörlemine järk-järgult lihtsalt aeglustub.)

Diabolo mängijast kaugemal oleva poole vajumisel saab nööri abil tekitada pöördemomendi, mis diabolo jälle sirgeks ajab. Selleks tuleb nööri parema käega enda poole ja vastu diabolo paremat külge tõmmata. Surve vastu külge tekitab allapoole suunatud pöördemomendi, mis taastab diabolo vertikaalse asendi.

Diabolot saab sundida paremale pöörama käsi üksteisest eemale viies ja siis enda poole tagasi tõmmates. Nöör surub kas vastu diabolo alumist osa või libiseb trikitaja poole, kallutades diabolot nii, et mängijast kaugemal olev pool muutub raskemaks kui lähemal olev pool. Kui libisemist ei toimu, tekitab mänguasja alumisele küljele mõjuv surve pöördemomendi, mis diabolot pöörab. Libisemise korral paneb mänguasja pöörlema gravitatsiooni tekitatud pöördemoment.