Töölehe eesmärgiks on uurida ja teadvustada asjaolu, et materjalide soojusjuhtivused on/võivad olla väga erinevad. Samuti käsitletakse soojusjuhtivuse uurimusmeetodit, valmistades erinevatest materjalidest samasuguse kujuga kehasid ning tekitades nende otstele temperatuurideerinevuse. Lisaks räägitakse ka selliste protsesside jälgimisest termomeetriga ning katseandmete muutumisest, kui mõõtmises midagi muuta.
Erinevate materjalide soojusjuhtivus
Erinevate materjalide soojusjuhtivused võivad olla väga erinevad. Parimad soojusjuhid on metallid, halvimad gaasid. Materjalide soojusjuhtivust kirjeldab parameeter, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. Teades materjali soojusjuhtivustegurit, on võimalik öelda, kui palju soojust lekib ajaühikus läbi sellisest materjalist tehtud seina mingi konkreetse temperatuurierinevuse korral.
Simulatsiooni avamiseks kliki pildile. Simulatsiooni käivitamiseks vajuta kolmnurgaga nuppu. Temperatuuri ja selle muutumist näeb kehade värvusest (sinine = külm, punane = kuum) ning samuti simulatsiooni paremal küljel olevatest graafikutest. Graafiku andmed saadakse temperatuurisensoritest (punased/valged väikesed ristkülikud), mida saab simulatsioonis hiirega erinevatesse kohtadesse nihutada.
Järgnevad küsimused on juba rakenduslikud - küsitakse mitte lihtsalt konkreetse füüsikalise suuruse või nähtuse kohta, vaid selle kohta, kuidas reaalelulises olukorras käituda. Seega tuleb meil simulatsioonis - kraadisele plokile, vardale ja algselt külmale plokile praktiline tähendus anda. Kui räägime näiteks lusikast, siis kuum plokk on kuum tee, külm plokk on teesegaja näpud. Kui räägime potist, siis on kuum plokk pliit, varras on pott, külm plokk on toit. Maja seina puhul aga on vastavalt kuum plokk välisõhk, varras sein ja külm plokk õhk toas.
Kasulik harjutus.