Valgusest saab elekter: digikaamera ja päikesepatarei

Digikaameras kasutatakse fotoraku omadust muuta valguskiirgus elektrienergiaks. Kaameras tekitatakse objektiiviga kujutis fotorakkude ridadest ja veergudest moodustatud pildisensorile. Fotorakul tekkiv laeng on võrdeline pealelangeva valguse energiaga. CCD-pildisensoris nihutatakse laengupakette samm-sammult pildielemente mööda iga rea lõppu ja sealt võimendi ja muunduri kaudu töötlemiseks pildiprotsessorisse. Fotorakud reageerivad üksnes kujutise intensiivsusele. Värvilise kujutise saamine põhineb RGB-värvimudelil: kolme värvusega – punane (R red), roheline (G green), sinine (B blue) – kiirguste eri annustes liitmisel on võimalik saada kõik värvused. Seega peavad sensori väljundisse jõudma nende kolme põhivärvuse infot esitavad signaalid. Objektiivist saabuvast valgusest põhivärvuste eraldamiseks võib kasutada fotorakkude ette asetatud filtreid. Inimsilm tajub kõige paremini rohelist valgust, seepärast on pooltel elementidel rohelised filtrid, teistel vaheldumisi punased ja sinised. Niisuguse filtriga sensorit nimetatakse Bayeri sensoriks. Iga pildielemendi kohta registreerib pildiprotsessor üheaegselt kolme põhivärvuse väärtused: üheks värvuseks on piksli filtri värvus, kahe ülejäänud värvuse väärtused arvutab protsessor, hinnates infot naaberpikslite rühma kohta. Selliselt salvestatud pildi eeliseks võrreldes traditsioonilise fotoga on lihtne pilditöötlus ja väike ruuminõudlus.

Päikesepatarei ehk päikesepaneel koosneb samuti suurest hulgast fotorakkudest, mis on ühendatud omavahel patareiks. Pooljuhtmaterjalina kasutatakse peamiselt räni. Selliste paneelide kasutegur on . Päikeseenergiast elektri tootmisega tegeldakse kõige intensiivsemalt Euroopas, USAs, Indias ja Hiinas. Kalifornia osariigis asuva suurima päikesepaneelidel töötava elektrijaama võimsus ületas 2014. aasta juunis . Eestis Võrumaal Kurenurme külas valmis 2013. aastal võimsusega suunatavate paneelidega elektrijaam, kuid lahkarvamuste tõttu võrguettevõttega pole see elektrivõrguga veel ühendatud. Eesti oludes on novembrist kuni märtsini päikesekiirguse intensiivsus nõrk, kuid päikesepatareide kasuteguri paranedes ja hinna alanedes võib osutuda elektrienergia tootmine kirjeldatud moel kasulikuks ka meil. Päikeseenergia on kõige puhtam energia. Saastamine toimub siiski päikesepaneelide ja muu elektrijaama jaoks vajaliku materjali tootmisel. Ka vanade paneelide taaskasutus on võimalik.