• Rutt Koppel 29. X 1938 – 25. IX 2004

25. septembril lahkus raske haiguse tagajärjel meie hulgast kauaaegne kolleeg, Tartu Observatooriumi atmosfääriseire töörühma insener Rutt Koppel (65). Töötades tagasihoidlikel laborandi ja inseneri ametikohtadel, aitas ta kaasa paljude teadustööde valmimisele – oma elu viimasel aastakümnel peamiselt töödele, mis olid pühendatud atmosfääriosooni ja Päikese ultraviolettkiirguse uurimisele, varasematel aastatel aga helkivate ööpilvede uurimisele ning Maa atmosfääri uurimisele kosmosest.

Rutt Koppel lõpetas Paide Keskkooli 1957. aastal ja viis aastat hiljem Tartu ülikooli matemaatikaosakonna astronoomia erialal. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle Füüsika ja Astronoomia Instituudis Tõraveres ning töötas samas (vahepeal mitmeid nimesid muutnud asutuses) kuni surmani. Töö algusaastatel tegeles ta helkivate ööpilvede üleliidulise vaatlusvõrgu ja Ch. Villmanni eestvõttel loodud rahvusvahelise helkivate ööpilvede andmetöötluskeskuse töö korraldamisega, vaatlusandmete töötlemiseks ettevalmistamise, andmebaaside koostamise ja kokkuvõtete tegemisega vaatlusandmetest. Aastatel 1970–1993 oli Rutt Koppeli töö seotud instituudi kosmoseuuringute ja kosmilise radiomeetria sektorite osalusega N. Liidu kosmoseprogrammides, põhiliselt teaduspublikatsioonide ja mahukate lepingutööde aruannete vormistamise kaudu, kuid olulise osalusega ka andmetöötluses. Eesti taasiseseisvumise järel lülitus ta koos senise üsna suure kollektiivi väheste instituuti jäänud liikmetega eestikesksemale temaatikale – atmosfääri osoonikihi ja maapinnani jõudva ultraviolettkiirguse uurimisele – tegeles andmebaaside moodustamise ja korrastamisega ning publikatsioonide trükiks ettevalmistamisega.

Kestvalt oli Rutt Koppel seotud kahe suure hobiga – taidluse ja orienteerumisspordiga, olles mõlema puhul oluliseks eestvedajaks ja initsiaatoriks.

• Kaljo Schults 26. XII 1925 – 18. X 2004

Kaljo Schults, vitaalne ja täis elutahet, töötas veel 78-aastaselt TTÜ Virumaa Kolledži erakorralise dotsendi ja reaalkeskuse juhatajana. Tema lahkumine oli kõigile valusalt ootamatu.

Kaljo Schults sündis Tallinnas. Hiiu algkooli järel jätkus tema haridustee Tallinna Reaalkoolis, mille pidi lõpetama 1944. a, kuid sõjakeerises sattus 1943. a oktoobris Soome, olles jalaväerügemendi-200 radist, ja pöördus soomepoisina Eestisse tagasi 1944. Tänu juhusele ja noorusele jäi ta julgeolekule märkamata ja nii sai ta 1945. a reaalkooli lõpetada.

1945–1951 õppis ta TPI mehaanikateaduskonnas, mille lõpetas insener-elektrikuna elektrimasinate ja aparaatide alal. Pedagoogiline töö algas 1948. a Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikumi ja Merekalandustehnikumi tehnilise mehaanika ja metallide tehnoloogia õpetajana. Järgnes töö TPI elektrotehnika teoreetiliste aluste kateedris ning hiljem füüsika kateedris. Aastatel 1953–1956 õppis ta samas aspirantuuris tahke keha füüsika erialal. Kandidaadikraadi kaitses ta 1961 ja 1963 omistati talle dotsendi kutse.

1962. a alates elas ja töötas Kaljo Schults Kohtla-Järvel. Tema tööga on seotud TPI õppe-konsultatsioonipunkti muutmine TPI üldtehniliseks teaduskonnaks, kus ta oli 10 aastat kateedrijuhataja ning 7 aastat dekaan. Seejärel 1992. a alates töötas ta Virumaa Kõrgkooli füüsika õppetooli juhatajana, dotsendina ja professorina. 2000. a alates kuni surmani õpetas ta TTÜ Virumaa Kolledžis füüsikat ja mitut tehnilist distsipliini. Pedagoogina oli ta väga nõudlik, kuid seejuures hinnatud ja armastatud õppejõud nii kolleegide kui ka üliõpilaste seas. Ta oli suurepärane õpetaja, tema loengutes leidus alati kasvatuslikku ja eetilist. Ta pidas väga oluliseks õppe-metoodilist tööd, kirjutades ja avaldades viimastelgi aastatel rea mitmesuguseid füüsika ja tehnilise mehaanika alaseid õppevahendeid. Mitme põlvkonna füüsikutele ja inseneridele on asendamatuks teatmikuks olnud Kaljo Schultsi brošüür „Mõõtühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI“. Ta oli ka kuldsete kätega praktik. Tema meelisharrastused olid male ja bridž, milles ta oli arvestatava tasemega mängija.

Kaljo Schults oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ning kuulus 1990. a EFSi juhatusse.

• Gleb Bichele 30. VII 1909 – 28. XII 2004

Gleb Bichele sündis 30. juulil 1909 Narvas. Ta lõpetas Tartu ülikooli matemaatika osakonna 1932. a ja omandas 1936. a matemaatikamagistri kraadi töö „Problema poleta rakety“ eest. Töö temaatika oli tolle aja praktikast tublisti ees – selles arvutati soodsaid orbiite inimeste lennuks Kuule, Veenusele ja Marsile. 1946. a atesteeriti magistrikraad ümber füüsika- matemaatikakandidaadi teaduskraadiks. Aastail 1944–46 töötas G. Bichele TRÜ teoreetilise mehaanika kateedri assistendina ja 1946–52 sealsamas dotsendina (dotsendi kutse omistati 1949. a). Ta luges teoreetilise mehaanika, hüdromehaanika jt kursusi nii matemaatikutele kui füüsikutele. Aastail 1948–51 kuulus ta 1947. a asutatud TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi koosseisu, olles matemaatika ja mehaanika sektori vanem- teadur. 1952. a läks G. Bichele tööle Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, kus asus juhatama mehaanika kateedrit. Sel ametikohal töötas ta üle kahe aastakümne, kuni 1973. a. Aastail 1957– 62 oli ta ühtlasi ka põllumajanduse mehaniseerimise teaduskonna dekaan. Loengute pidamist EPAs jätkas G. Bichele veel pensionieaski.