Leitud ürikud annavad tunnistust küllalt arenenud matemaatilistest oskustest, kuid neis piirdutakse ainult praktiliste juhtnööride ja arvutusjuhistega ning harjutustega nende valmisjuhiste omandamiseks. Puudusid esitatavate arvutusmeetodite teoreetilise põhjendamise katsed. Kasutati mitteranget positsioonilist kuuekümnendsüsteemi, praktilisel arvutamisel kasutati tabeleid, arvutusnuppe ja sümbolkujukesi. Tunti Pythagorase teoreemi lihtsaid erijuhte, osati lahendada ruutvõrrandit ning mõningaid planimeetria ja stereomeetria ülesandeid. Arvu π jaoks kasutati väärtusi 3 või 3⅛ = 3,125. Joonistati maa-alade ja hoonete mõõtkavalisi plaane.

Astronoomias tunti viit planeeti: Merkuuri, Veenust, Marssi, Jupiteri ja Saturni. Tehti hoolikaid planeetide vaatlusi, et ennustada nende efemeriide. Tunti kuukalendrit, mille aluseks oli 354-päevane kuuaasta. II aastatuhandest e.m.a. pärinevad tähtkujude kirjeldused ja esimesed taevakaardid, tunti ka saarost: 18 aasta ja 11⅓ (või 10⅓) päeva pikkust ajavahemikku, mille järel enam-vähem samas järjekorras korduvad Kuu ja Päikese varjutused. Ekliptika jagati 12 võrdseks osaks ja see seostati sodiaagi tähtkujudega. Päikese aasta 360 päeva oli jaotatud 12 kuuks. Nähtavasti pärineb sellest ka ringjoone jaotamine 360 kraadiks, kraadi jaotamine 60 minutiks ja minuti jaotamine 60 sekundiks.

Rakenduslikest oskustest annavad tunnistust linnad ja kultusmälestised. Juba IV aastatuhandel e.m.a. hakati Sumeri ehitiste laekonstruktsioonides kasutama päikesekuivadest toortellistest valevõlve. Järgmise paari tuhande aasta jooksul evitati telliste põletamine ja hoonete väliskülgede glasuurimine. Sumeri linnadesse ehitati kesksed kultushooned, nn. tsikuraadid – üksteisele asetatud tüvipüramiididest moodustatud massiivsed astmiktornid, mis olid kuni 40 m kõrged. Babülonis asunud kuulsaim tsikuraat Etemenanki („taeva ja maa nurgakivi“ – piibli Paabeli torn) saavutas suurima toreduse kuningas Nebukadnetsari valitsemisajal (604–562). Tollaste kirjelduste kohaselt oli see seitsmekorruseline, alumine ruudukujuline platvorm küljepikkusega 60 m asus 33 m kõrgusel, iga järgmise platvormi külg oli eelmisest 12,8 m lühem, teine korrus oli 18 m kõrge, kolmas, neljas ja viies – 6 m, kuues – 15 m, seitsmes – 6 m (osa allikaid nimetab teda kuuekorruseliseks, jättes eelnevast kirjeldusest välja 15-meetrise 6. korruse). Ehitusmaterjaliks oli toortellis, välisseintes põletatud tellis. Korrused olid erineva värvitooniga: Päikesele pühendatud neljas korrus oli kaetud õhukeste kuldplaatidega, Kuule pühendatud seitsmes korrus õhukeste hõbeplaatidega. Umbes samal ajal ehitati Babülonis ka Semiramise rippuvad aiad – üks vanaaja seitsmest maailmaimest.

On alust arvata, et Sumeri-Babüloonia teadmised olid kogunenud otsese katsetamise ja eksituse meetodil, põhjuslikke seoseid nähtuste vahel arvatavasti ei tuntud ega otsitudki. Vanadelt sumeritelt pärinevad ka tuntud müüdid maailma loomisest (Maa tekkimine vee taganemisel) ja suurest veeuputusest.