Asetame tasasele alusele kaks metallkuuli. Lükkame ühe neist veerema
Kahest kokkupõrkavast kehast muutub rohkem selle keha kiirus, mille mass on väiksem. Niisiis määrab mass siin kiiruse muutumise.
Riputame vedru otsa erineva massiga koormusi ja uurime, kuidas muutub vedru pikkus.
Selles katses väljendub massi teine tähendus: mida suurem on keha mass, seda raskem ta on, seda suurema jõuga ta tuge (antud juhul vedru) mõjutab. Muidugi venitab ta vedru ainult seetõttu, et Maa teda enda poole tõmbab, st et talle mõjub raskusjõud. Siit saab teha järelduse.
Servale: mass ja kaal
Tavaelus kasutatakse massi mõistet harva. Selle asemel öeldakse lihtsalt kaal. Kui sinu käest küsitakse, kui palju sa kaalud ja sa vastad, et 60 kg, siis tegelikult nimetad sa oma massi. Sest just massi mõõdetakse kilogrammides.
Raskusjõudu, nii nagu iga teist jõudu, mõõdetakse aga njuutonites.
Sa tead, et kehale mõjuv raskusjõud on seda suurem, mida suurem on keha mass.
Matemaatiliselt tähendab see, et kehale mõjuv raskusjõud on võrdeline keha massiga.
Teades Maa massi ja raadiust, võib gravitatsiooniseaduse abil arvutada, kui suure jõuga maakera tõmbab tema pinnal olevaid kehasid. Ühekilogrammise massiga keha raskusjõud on umbes 10 njuutonit, täpsemalt 9,8 N. Ka katsed kinnitavad seda.
Kuidas seda teadmist lühemalt kirja panna?
Esiteks võib seda väljendada lausega.
- kg massiga kehale mõjub raskusjõud 9,8 N
- kg massiga kehale mõjub raskusjõud 2 • 9,8 N = 19,6 N
- kg massiga kehale mõjub raskusjõud 3 • 9,8 N = 29,4 N 10 kg massiga kehale mõjub raskusjõud 10 • 9,8 N = 98 N m kg massiga kehale mõjub raskusjõud m • 9,8 N = 9,8 mN
Teiseks võib selle teadmise vormistada tabeli kujul.