Püsimagneteid on igasuguseid: nii elastseid, nikeldatud, tabletikujulisi, rööpkülikuid, kerakujulisi kui ka klassikalisi pulga- või hobuserauakujulisi. Ka püsimagnetite magnetväljade tugevused erinevad väga suurel määral – mikroteslast kuni neodüünmagnetite teslani ( tesla on ühik, millega mõõdetakse magnetvälja tugevust).
Tänapäeva tehnikas on eriti suur roll neodüümmagnetitel. Neid kasutatakse alates arvuti kõvaketastest ja elektrimootoritest kuni ukselukkude ning mänguasjadeni välja. Ka sobib neodüümmagnet tomograafidesse ülijuhtmagneti asemele, mis võimaldab konstrueerida avatud ja vähema müraga tomograafe.
Sarnaselt elektriväljaga kasutatakse ka magnetvälja kirjeldamiseks jõujooni, sedapuhku siis magnetvälja jõujooni (joonis 2.4). Piirkondi, kus magnetväli on kõige tugevam, nimetatakse magneti poolusteks.
Magnetvälja jõujooned on kinnised jooned, mille suund on valitud kokkuleppeliselt: jõujooned väljuvad magnetiliselt põhjapooluselt ja suubuvad magnetilisele lõunapoolusele. Jõujooned ei katke ja neid peaks kujutama ka magneti sees, aga joonistel jõujooni püsimagnetite sees tavaliselt ei kujutata.
Analoogselt elektrivälja jõujoontega näitab magnetvälja jõujoonte tihedus magnetvälja tugevust ja jõujoonte ühtlane paigutus näitab välja homogeensust.
Tavaliselt on magnetitel üks põhja- ja üks lõunapoolus, aga tehnikas kasutatakse ka magneteid, kus on mitu lõuna- ja põhjapoolust, nagu on esitatud joonisel 2.5.
Eestikeelses kirjanduses on traditsiooniliselt tähistatud magneti lõunapoolust punase ja põhjapoolust sinise värviga, aga näiteks kompasside tootjad on kasutanud põhjapooluse märkimiseks punast ja lõunapooluse jaoks valget värvi. Erialakirjanduses leidub ka teistsuguseid värvilahendusi, mis on mõnikord vastupidised meie tähistustele, aga kõikidel juhtudel on joonistele lisatud juurde põhja ja lõuna rahvusvahelised tähised N ja S.
Kompassi põhjapooluseks on valitud see osa, mis näitab geograafilist põhjasuunda. Kokkuleppest järeldub, et Maa magnetiline lõunapoolus asub geograafilise põhjapooluse suunal, sest erinimelised poolused – kompassi põhjapoolus ja Maa lõunapoolus – tõmbuvad.
Kui riputada mis tahes magnet selliselt, et poolused on horisontaalis, siis ka kõige raskem magnet orienteerub varem või hiljem põhja–lõuna-sihiliselt. Nii saab endale ise kompassi teha.
Mis põhjustab magnetvälja? Teame, et elektrivoolul on magnetiline toime, sellel toimel põhineb näiteks elektromagneti ja elektrimootori töö. Ka püsimagneti magnetvälja tuleks seostada elektronide liikumisega, täpsemalt elektroni spinniga. Spinni mõistega oleme kokku puutunud keemiakursuses, kui rääkisime aatomite elektronkatete elektronide energiatasemetest. Seal saime teada, et elektrone iseloomustab ka spinn ja ühel orbitaalil on koos kaks eri spinniga elektroni. Füüsikalises mõttes on elektroni spinn selle magnetmoment – elektroni kujutletakse pöörlevana ümber oma telje ja sellises laengu „liikumises“ tekitab elektron magnetvälja. Materjalil on väljapoole ulatuv magnetväli vaid siis, kui mingi suunaga spinnid on ülekaalus. Enamikus materjalides on erisuunalise spinniga elektrone enam-vähem võrdselt ja seetõttu ei ole neil materjalidel välist magnetvälja.
Püsimagnetite magnetvälja jõujoonte visualiseerimiseks saame kasutada rauapuru.
Jõujoonte suuna ja magnetvälja pooluste määramiseks läheb vaja kompassi. Et rauapuru ei tõmbuks magneti külge (teda on sealt tülikas kätte saada), võiks puru hoida paberi peal, aga magneteid teisel pool paberit.
Joonisel 2.6 on näha kahe püsimagneti magnetvälja jõujoonte järgi orienteerunud rauapuru ja kompasse, mis näitavad magnetvälja suunda ehk kompassi põhjasuunda antud punktis.
Tasub ka uurida:
a) kahe magneti vahelisi jõujooni, kui magnetitel on vastamisi samanimelised poolused;
b) plastikust külmkapimagnetite pooluseid;
c) magneti ja magneetunud raudnaela pooluseid.
Ettevaatust telefoniga – telefoni kõlar ja mikrofon sisaldavad magnetit ning võivad rauapuru enda külge tõmmata!
Materjale, mis on püsimagnetid või magneetuvad püsimagneti toimel, nimetatakse ferromagneetikuteks. Kui magnettoime on väga pikaajaline, öeldakse selle materjali kohta kõva ferromagneetik, kui aga magnetvälja saab kergesti muuta, siis on tegu pehme ferromagneetikuga. Näiteks külmkapimagnet on kõva ferromagneetik, aga hotelli uksekaardi magnetriba on pehme ferromagneetik – uksekaardi magnetriba võib ümber magneetuda juba kokkupuutel telefoni kõlari või mikrofoni magnetiga.
Ferromagneetikuid iseloomustab ka omadus tugevdada olemasolevat magnetvälja.
