Välises magnetväljas moodustavad rauaosakesed triipe välja jõujoonte sihis. Sellest magnetvälja jõujoonte krestomaatilisest demonstratsioonist ei tohi aga järeldada, et väli on ruumiliselt mittehomogeenne (seal kus rauaosakesed koonduvad, on “jõujoon”, mujal aga väli puudub). Rauaosakeste ruumiliselt ebaühtlase paiknemise põhjuseks on nende lateraalne (külgmine) tõukumine: välises väljas muutuvad rauakübemed sarnaselt orienteeritud pisimagnetiteks, mille vahel mõjub tõukejõud (kahe silindermagneti abil on seda lihtne kontrollida). Kui rauaosakesi on kusagil kogunenud juba piisavalt palju, ei lase külgmine tõukumine uutel osakestel neile läheneda ja tekibki piirkond, kus rauakübemed puuduvad. Muidugi, mingil määral hakkab rauakübemete ebaühtlane ruumiline jaotus mõjutama ka magnetvälja, muutes selle ebaühtlaseks ka jõujoontega ristuvas sihis - see on aga juba sekundaarne (teisene) efekt.