Gordoni tamm Austraalias. Vesi on üles paisutatud (olek), tema langemisel turbiinidesse (protsess) on see võimeline tegema tööd.

2010. aastal toodeti 16 % kogu maailma elektrist hüdroelektrijaamades. Need valdavalt monumentaalsed ehitised tähistavad inimkonna tehnoloogilist võidukäiku, millel on nii häid kui halbu külgi. Tasmaania Gordoni jõe tamm (pildil) avati täismahus 1978. aastal. Ehituse käigus tuli rajada 80 km asfalteed, ehitada töölisküla, suunata ümber kaks jõge, lõhata kaljust välja ebatasasusi, valada 154000 m³ betooni ning ehitada maa-alune elektrijaam koos kaasneva jaotusvõrguga. Pole üllatav, et kogu töö võttis aega 14 aastat. Tamm on 140 m kõrge ning selle kaar on 190 m pikk. Kaare paksus on kõige jämedamas kohas (all) 17,7 m ning kõige õhemas kohas (üleval) 2,75 m. Kolme, 450 MW koguvõimsusega generaatorile annab hoogu 11,3 km³ vett mahutav Gordoni veehoidla. Näiteks Peipsi järve maht on 25 km³.

Lisaks elektrienergia tootmisele piiravad osad tammid eesmärgipäraselt üleujutusi. Enne, kui Hiina Jangtse jõele tamm ehitati, kannatasid almjooksu linnad Wuhan, Nanjing ning Shangai ulatuslikke üleujutusi kord kümnendis. Nüüd on sarnaste üleujutuste oht vaid kord sajandis. Ent inimesele kahjulik võib loodusele olla kasulik.

Kultuuri hälliks peetava Vana-Egiptuse rahvas kasvas ja õitses eeskätt tänu viljakale pinnasele, mida kandis regulaarsete iga-aastaste üleujutustega põllumaadele Niiluse jõgi. Samas eelises elasid Mesopotaamia rahvad, kelle elurütmi seadsid Tigrise ja Eufratese jõed. Mesopotamia tähendabki Antiik-Kreeka keeles maad kahe jõe vahel. Sestap võib jõgedele ehitatud tamm küll üleujutusi reguleerida, ent piirab samas orgaaniliste ning mineraalsete setete liikumist. Väetamata jäänud põllud kaotavad kiirelt viljakuse. Parematel tammidel on spetsiaalsed settedüüsid, mida aeg-ajalt avatakse. Tammi valli taga liiga kõrgeks kuhjunud settekiht võib viimaks ka generaatorid ummistada. Tammide veehoidlate paisutamine toob kaasa ulatusliku kahju faunale ja floorale, sest sageli tuleb üle ujutada sadu ruutkilomeetreid elusloodust, vahel ka külasid ja terveid linnu.

Pärast ehitustööde lõppu on aga hüdroelektrijaamad ühed vähemsaastavad elektrienergia allikad. Nende töös hoidmiseks tuleb vaid silm peal hoida tammivallide ning generaatorite tehnilisel olukorral.

On oluline mõista, et iga tegu toob endaga kaasa tagajärjed, olgu soovitud või soovimatud. Sestap seisneb suur osa inseneritööst planeerimises ja teoreetiliste ning praktiliste mudelite katsetamises. Seda tõendab tõsiasi, et Gordoni tammi ehitamise koguajast kulus ehitise enese valamiseks vaid kaks aastat.