Kaali meteoriidikraatri tekkimisest

Maailma üks paremini säilinud meteoriidikraatreid asub Eestis, Saaremaal Kaali külas. Kraatri põhjustanud meteoriidi kineetiline energia oli pea sama, mis Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatuses.

Kaali meteoriidikraater asub Saaremaa lõunaosas, Kaali külas. See tekkis hinnanguliselt 4000 - 7600 aastat tagasi ning on seega üks Euroopa noorimaid ja paremini säilinud hiidmeteoriidi kraatreid. Plahvatus oli sedavõrd võimas, et sellest vallandunud energia tuhastas kraatrist 6 km raadiuses eluslooduse.

Meteoriit langes Saaremaale idakirdest, üle Ida-Virumaa. Eesti endine president, ajaloolane ning kirjanik Lennart Meri uskus, et langev taevakeha ning tekkinud plahvatus jättis tugeva mulje ka selles piirkonnas elanud muinasrahvastele. Soome rahvuseepose Kalevala 47., 48. ning 49. runos kirjeldatakse, kuidas taevajumal Ukko laseb valmistada ära varastatud Päikse asemel uue. See tehakse sädemest ning visatakse taevasse, ent ei püsi seal ning kukub maha Neeva jõe taha, ehk alale, mis kannab tänapäeval Eesti nime. Seejärel olevat targad läinud kukkunud Päikse leeki otsima ning leidsid eest põleva metsa. Oletuslikke viiteid Kaali meteoriidile leidub ka ühes eisimeses Balti alasid kirjeldavas kirjatükis, Liivimaa Henriku kroonikas. Nimelt olevat muistsed eestlased uskunud, et pikse ning saarlaste jumal Tarapita sündis Virumaal Ebavere mäel ning lendas siis Saaremaale.

Need lood on aga vaid oletused, olgu pealegi rahvuslikult ilusad ja kutsuvad. Hoopis kindlamad on Kaali meteoriiti uurinud teadlaste tööd ning järeldused. Peakraater on 110 m lai ning 22 m sügav. Selle seinad koosnevad ülespidi pööratud dolomiidilahmakatest. Kraatris on järv, mille sügavus on sõltuvalt vee hulgast 1 - 6 m. Kuivematel perioodidel paistab kraatri keskelt kive, nagu ka pildil näha. Peakraatri lähiümbrusest on leitud 8 väiksemat löökauku, mille läbimõõdud jäävad vahemikku 12 - 40 m. Sellest järeldatakse, et langev meteoriit lagunes 5 - 10 km kõrgusel tükkideks. Saaremaa-Virumaa sihil uuritud turbasammaldes on plahvatuse ajavahemikku jääval sügavusel (turbakiht kasvab pidevalt, aga aeglaselt) leitud keskmisest rohkem iriidumi, mis kinnitab meteoriidi liikumist suunal kirre-lääs. Löökaukude analüüsist järeledatakse, et meteoriit liikus kiirusega 10-20 km/s ning kaalus 20 - 80 tonni. Et meteoriit plahvatuse tagajärjel suuresti hävis, on sellest leitud vaid üksikuid 0,5 - 28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi. Leiame meteoriidi kineetilise energia:

  • - kineetiline energia
  • - keha mass
  • - keha kiirus

Arvutus avaldab, et Kaali meteoriidi kineetiline energia oli 1012 - 1013 J, mis on samas energeetilises suurusjärgus kui Teise maailmasõja ajal Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatus. Sestap on mõistetav, et kui Saaremaal või lähemal mandril keegi elas, pidi see sündmus jätma neile tugeva tundejälje.