Õpime arvutama, kui palju energiat kehades tallel on.

Oluline on rõhutada, et me ei arvuta seda, kui palju on soojust mingis kehas kokku. Me arvutame seda, kui palju on vaja kehale energiat juurde anda või kui palju seda eraldub, kui keha temperatuur teatud hulga kraadide võrra muutub.

Alustame sellest, et proovime püstitada hüpoteese selle kohta, millistest keha omadustest neisse salvestatav soojushulk sõltub.

Millistesse kehadesse saab rohkem soojust salvestada

Millistest keha omadustest sõltub see, kui palju nende jahtumisel soojust eraldub või kui palju tuleb neile temperatuuri tõstmiseks soojust juurde anda? Mõtle järele. Vasta küsimustele.

Sammhaaval liikudes võiks järgmisena tutvuda aine erisoojuse mõistega ning üritada seda eelneva slaidi arutlustega siduda.

Mis on erisoojus ning mida see mõõdab?

Defineerime erisoojuse mõiste. Proovime seda rakendada küsimustele vastates.

Nüüd siis ka valem ehk mudel:

Kuidas soojushulka arvutada?

Milliseid keha omadusi peame teadma, et arvutada selle soojendamiseks kuluv või selle jahtumisel eralduv soojushulk? Tutvume valemiga.