Toidus sisalduv energia

Tutvu toiduenergia mõiste ja selle mõõtmiseks kasutatavate mõõtühikutega. Seosta need juba õpitud ja füüsikas tavapärase energiaühiku džauliga. Vasta küsimustele.

Millisest energiast me siin räägime

Kõik elusolendid vajavad energiat (metabolism). Taimed toodavad oma energia päikesekiirgusest ise (nad on autotroofid) - seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Inimesed ja loomad ei ole fotosünteesiks võimelised ning saavad oma energia toidust (oleme heterotroofid). Energia salvestatakse keemilistesse sidemetesse ning see vabaneb vaid siis, kui need keemilised sidemed katkevad. 

Väga füüsikapärases kõnepruugis võib öelda, et meie sees on üks väga isepärase kuju ja ehitusega ahi, milles me pidevalt „väikesel tulel" kütust, st toitu, põletame.

Kalor ja kilokalor

Kalor on energia ühik. Kalor (tähistatakse cal) on energia, mis kulub ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe Celsiuse kraadi võrra normaalrõhul. 1 kilokaloriga (tähistatakse kcal) on seega sama suurus kilogrammi vee jaoks ja on võrdne  kaloriga,

Džaul ja kalor

Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on energia ühikuks džaul. Üks kalor () on ligikaudu võrdne džauliga.

Inimese päevane energiavajadus

Inimese päevane energiavajadus on vahemikus - kcal ja sõltub paljudest erinevatest teguritest, näiteks kehalisest aktiivsusest, vanusest, keskkonna temperatuurist, hormonaalsest seisundist jne. Erinevate kalkulaatorite abil võime enda energiavajaduse ka välja arvutada.

Mis me selle kohta ütleme

Toiduteaduses räägime ikka sellestsamast energiast, mida siin kursuses juba mitmeid kordi mainitud. Kalor on võimalik lihtsalt džaulideks ümber arvutada ning asetada see varem arutatud mõttemängude konteksti. Näiteks võib täiesti tõsiselt küsida, mitu pakki halvaad on vaja selleks, et liiter vett keema ajada. See võib olla õpilastele üllatav asjaolu.

Mitu grammi soolapähkleid on vaja, et ajada keema vett? Eeldada tuleks, et soojuskaod vee soojendamisel puuduvad ning kogu pähklites sisalduv energia läheb vee soojendamiseks.