Aseta lusikas vastavalt joonisele kalorimeetrisse. Üks termomeeter kinnita pesulõksuga lusika otsa külge, teine samal viisil alumiiniumvarda külge - veest umbes samale kaugusele kui pikk on lusika veest välja ulatuv osa.

Suurema osa materjalide soojusjuhtivused on tänaseks ära mõõdetud ning need andmed võib internetist kergesti üles leida. Allpool on toodud selles tööramatus kasutamiseks ka üks tabel.

Esimesel tutvumisel ei ole soojusjuhtivusteguri nime kandva parameetri olemuse selgitamiseks vaja pikalt süüvida. Saame lihtsalt teatavaks võtta, et mida suurem on see tegur, seda parem soojusjuht see materjal on. Võib-olla peaks teadma ka seda, et kui mingi materjali soojusjuhtivustegur on teise materjali samast parameetrist näiteks $1000$ korda suurem, siis sarnastel tingimustel läbib seda materjali $1000$ korda rohkem soojust.

Link tabelile on toodud allpool.

Loodetavasti tekitab head diskussiooni ka vaskpottide ja hõbelusikate küsimus. Sest tõepoolest: kuna vask on suurepärane soojusjuht, siis jaotub pliidi soojus ühtlaselt üle terve poti ning me võime arvestada ühesuguse temperatuuriga kogu poti pinna ulatuses. See on hea. Samas lähevad hõbelusikad kuumas tees ka ise väga ruttu kuumaks ning see võib-olla ei ole nii hea.

Kui keegi soovib teha katse puu- või plastiklusikaga, siis ka nende materjalide kohta leiab tabelist andmeid.