Alustada võiks näiteks niimoodi.
Võtame selles tunnis rääkida kahest vooluringidega seotud füüsikalisest suurusest, voolutugevusest ja pingest. Õpime neid ka mõõtma.
Selles tunnis esitatud materjali võib ja arvatavasti peabki jagama kahe tunni vahel. Siis on võimalik nii voolutugevuse kui ka pinge teemad ka teoreetiliselt pikemalt lahti rääkida.
Alustame pingest.
Edasi proovime seda mõõta.
Lõpuks üks rakendus, kus pinge mõõtmine kasulikuks võib osutuda.
Nüüd siis voolutugevus. Mis see on?
Mõõdame voolutugevust.
Ampermeetri ühendamine vooluringi on õpilastele teadaolevalt keeruline - esimene versioon, mis nad välja pakuvad on reeglina ampermeetri rööpühendus tarbija ja/või vooluallikaga. Katsekomplektide testrid on ehitatud nii, et kui kogu katsekomplekti toiteallika vool sellest läbi suunata, siis see hakkab piiksuma. Selle järgi saab ka aru, kus midagi valesti on.
Ehk siis vist on üsna paratamatu, et ampermeetri ühendamist tuleb seletada kaks korda. Kõigepealt katset sisse juhatades, teist korda siis, kui nad on juba proovinud voolutugevust mõõta.
Erinevate vooluallikatega me puutume igapäevaelus pidevalt kokku. Sestap ütleme nende kohta mõne sõna, ehkki otseselt õppekava seda ette ei näe.
Lõpuks huviäratajas püstatud küsimus autoaku asendamise võimalustest.