Vooluringide põhiseadus on nime saanud saksa teadlase Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi. Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus ühes vooluringi osas sõltub võrdeliselt pingest sellel osal ja pöördvõrdeliselt selle osa takistusest. Lausena kõlab see keeruliselt, aga tegelikult on Ohmi seadus hästi seletatav ja selle mõtet on kerge tabada.
Ohmi seaduse saab valemina üles kirjutada nii:
kus on takistus ja on voolutugevus ja on pinge.
Voolutugevuse ühik on amper (A), pinge ühik on volt (V). Takistuse ühikuks on Ohmi järgi oom, aga ühiku lühendiks on (oomega kreeka tähestikust). Kui pinge voolringi osal, näiteks mingil tarbijal, on üks volt ja selle osa takistus on üks oom, siis on voolutugevus seal üks amper:
Ohmi seaduse valemi võib kirjutada veel kahel moel, pinge arvutamiseks ja takistuse arvutamiseks:
ja
Valemeid võib teisendada, see jääb ikka Ohmi seaduseks. Tuleb siiski arvestada, et voolutugevus sõltub pingest ja takistusest, mitte vastupidi. Pinget on võimalik vooluringis muuta, näiteks lisades vooluallikaid või keerates toiteploki nuppu päripäeva. Siis kasvab ka voolutugevus. Ka takistust on võimalik muuta reguleeritava takistiga ja seegi muudab voolutugevust. Vooltugevust aga ei saa muuta ilma pinge või takistuse kallale minemata.