Miks laetud keha tõmbab juhti ja kuidas keha poolitamine võib jätta pooltele erimärgilised võrdsed laengud?

Kui mingile kehale (näiteks metallitükile) lähendada üks teine laetud keha (näiteks laetud klaaspulk), siis selle klaaspulga elektriväli mõjutab metalli elektrone. Need elektronid tahavad liikuda elektriväljale vastassuunas. Kuna metallis elektronid saavad terve keha piires vabalt liikuda, siis mitmed elektronid lähevad ühte serva ja teises servas tekib elektronide puudujääk. Päris kõik elektronid ühte serva minna ei saa, sest siis tõmbavad teise serva tasakaalustamata aatomite tuumad neid tagasi. Kui metallile elektrivälja ei mõjuks, siis tõmbaks need tasakaalustamata tuumad elektronid oma kohtadele tagasi ja laeng oleks jälle ühtlaselt jaotatud.

Seega, kui neutraalsele metallitükile lähendada positiivselt laetud klaaspulk, siis tekib metalli klaasipoolsele küljele negatiivne laeng ja teisele küljele positiivne laeng. Klaaspulk tõmbab seda negatiivset laengut ja tõukab positiivset, aga kuna positiivne laeng on kaugemal (vahplasti teisel küljel), siis tõukamine on nõrgem kui tõmbamine ja kehad tõmbuvad. Sama arutelu kehtib ka kui vahetada omavahel ära positiivne ja negatiivne.

Kui aga nüüd metallitükk, mille ühes pooles on rohkem elektrone ja teises on elektronide puudujääk, pooleks teha, siis ei saa elektronid oma kohtadele tagasi minna ka siis, kui elektriväli kaob. Seetõttu jääbki meile üks positiivselt laetud pool ja üks negatiivselt laetud pool.