2009. aastal algas Euroopa Liidus kodutarbijatele mõeldud hõõgniitpirnide järk-järguline müügikeeld. Alustati 100 W pirnidest, lõpetati nõrgemate, 40 W pirnidega. Eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside tootmist ning säästa maksumaksja raha.
Muude olulisemate otsuste, näiteks samal aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste kõrval tekkis pirnide keelustamise suhtes eriliselt ergas arutelu. Paljude arvates olid uued, energiaefektiivsemad valgustid näiteks kalgi valgusega või süttisid aeglaselt. Veel letil olnud pirnide müük kasvas hüppeliselt. Segadusele lisasid hoogu uute näitajatega valgustid: LED, halogeen, luminofoor. Võiks ju arvata, et 100 W hõõgniipirnil on rohkem "vunki" kui 16 W LED pirnil.
Siiski, võimsus ei ole ainus näitaja, mille järgi pirni valida. Muu hulgas tuleb arvestada heledustemperatuuriga, valgusvoo ehk luumenitega, pirni eluea, tulevase asukoha ning mis kõige elulähedasem - hinnaga.
Kuidas valida õige pirn?
Vasakul on Euroopa Lidu pirnipakendi standardne infosilt. Sel on tähistatud üks seitsmest võimalikust energiaklassist, valgusvoog luumenites, võimsus ja oodatav tööiga.
Energiaklassid jagunevad järgmiste protsentide alusel (energiatarve võrreldes nn. standardvalgustiga)
| A | B | C | D | E | F | G |
| <18–25% | <60% | <80% | <95% | <110% | <130% | >130% |
Mida kõrgem klass, seda parem on luumenite ja võimsuse suhe.
Üks luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd ⋅ str). Kandela on inimsilma tundlikkuse järgi määratud valgustugevuse ühik, steradiaan aga ruuminurk.
Võimsus arvestatakse elektritarbe järgi ning oodatav eluiga on antud hinnanguga, et lamp põleb päevas keskmiselt kolm tundi.
Üks viise pirni efektiivsuse hindamiseks on arvutada, mitu luumenit see vati kohta toodab. Ülemisel joonisel on hõõgniitpirn, halogeenpirn, fluorestsentspirn ning LED pirn. Jaotame nende kohta antud andmed tabelisse koos eelmainitud efektiivsushinnanguga:
| Hõõgniit | Halogeen | Fluorestsents | LED |
| 100 W | 77 W | 23 W | 20 W |
| 1600 lm | 1600 lm | 1600 lm | 1600 lm |
| 16 lm/W | 20,7 lm/W | 70 lm/W | 80 lm/W |
Võttes lisaks arvesse 20000 tunnise oodatava eluea on selge, et LED pirn on teistest peajagu üle. Raha tuleb selle eest esimese hooga rohkem välja käia, ent pikas plaanis on tulusam teha üks suurem ost kui paarkümmend väiksemat.
Samas peab valgusti lõppeks täitma oma eesmärki, ehk valgustama ruumi, olgu selleks õu, tööruum või elutuba. Seejuures polegi vahest olulisim efektiivsus, vaid hoopis heledustemperatuur ehk valguse hinnanguline värvus.
Heledustemperatuur võrdleb musta keha ja mittemusta keha kiirgusspektrit ning on sellise musta keha temperatuur (K), mille heledus on sama suur kui vaadeldud mittemustal kehal.
Keeruka definitsiooni olemusest aitab aru saada võrdlev tabel:
| Heledustemperatuur | Ligikaudne võrdlus |
| 1,700 K | Tikuleek |
| 1,850 K | Küünlaleek, päikese loojumine/tõusmine |
| 2,700–3,300 K | Hõõgniitpirnid |
| 3,000 K | Pehme või sooja valgusega valged väiksemad fluoressentslambid. |
| 3,200 K | Soojem stuudiovalgustus |
| 3,350 K | Eredam stuudiovalgustus |
| 4,100–4,150 K | Kuuvalgus |
| 5,000 K | Ennelõunane päevavalgus |
| 5,000 K | Torujad fluoressentslambid või jahevalged väikesed fluoressentslambid (CFL) |
| 5,500–6,000 K | Südapäevane valgus, fotokaamera välk |
| 6,200 K | Lühikese kaarlahendusega ksenoonlamp |
| 6,500 K | Pilves päevavalgus |
| 5,500–10,500 K | Vedelkristall- või katoodekraan |
| 15,000–27,000 K | Selge eresinine taevas |
On lugeja otsustada, kas panna magamistuppa ksenoonpirn või hõõgniitpirn (neid müüakse endiselt, aga tööstuspirnide sildiga). Sinised toonid (kõrge heledustemperatuur) soodustavad ärkvelolekut, punakad (madal heledustemperatuur) aga lõdvestumist.
Keeruline valik, tõepoolest.