Mihkel sai isalt ülesande mõõta plastiktoru pikkus. Mihkel kasutas 50-sentimeetrise skaalaga joonlauda ja mõõtis igaks juhuks 3 korda. Iga kord sai ta pisut erineva tulemuse: 131,8 cm, 132,2 cm ja 131,9 cm.

Milline neist tulemustest on õige? Kas võib olla, et ükski pole õige või kõik on õiged? Kas plastiktorul on oma kindel pikkus, mille saaks teada, kui meil oleks ideaalne mõõtja ideaalse mõõteriistaga?

Plastiktoru tegelik pikkus jääb Mihkli mõõdetud tulemuste piiridesse. Mõõtemääramatus näitab, et me ei saa öelda, milline tulemus on see ainuõige, vaid samaväärseteks tuleb lugeda kõik mõõtmised, mis jäävad mõõtemääramatuse piiridesse.

Leiame Mihkli mõõtmistulemuste aritmeetilise keskmise:

(131,8 cm + 132,2 cm + 131,9 cm) : 3 = 132,0 cm.

Kuna mõõtmistulemused jäävad vahemikku 131,8 cm – 132,2 cm, on nende erinevus keskmisest ± 0,2 cm.

Mõõtmistulemuse esitame kujul l = (132,0 ± 0,2) cm. See tähendab seda, et kõik tulemused, mis jäävad vahemikku 131,8 cm kuni 132,2 cm, tuleb lugeda antud mõõtemääramatuse juures samaväärseteks.

Plastiktoru pikkuse mõõtemääramatust tingisid järgmised asjaolud:

1. Mihkli mõõtejoonlaud oli torust lühem ja mitmekordne joonlaua edasitõstmine vähendas tulemuse täpsust,
2. toru otsad olid ebatasased,
3. toru võis olla kõver.

Mõõtemääramatuse olemasolu näitab, et pole olemas ideaalset ehk tõelist mõõtetulemust. Mõõtemääramatus iseloomustab mõõtmistulemuste võimalikke väärtuseid ja kuulub mõõtmistulemuse juurde. Mõõtetulemuse esitamine koos mõõtemääramatusega tähendab mõõtmiste kõrgemat usaldusväärsust. 

Mõõtemääramatus oleneb mõõtjast, mõõteriistast ja mõõtmisprotsessist. Mida täpsemad mõõteriistad, mõõtjad ja mõõtmistingimused, seda väiksem on mõõtemääramatus.