Kivi kellegi käes	A glass of water

Tavaliselt öeldakse, et kivi vajub põhja, sest on veest raskem. See pole aga õige – järvetäis vett on kindlasti raskem kui kivi, sest vett on rohkem. Oletame, et meil on rusikasuurune kivitükk, mille ruumala on 200 cm³. Sama suur ruumala on ka klaasitäiel veel. Kui nüüd mõõta kivi ja vee massid, on need selgelt erinevad. Kummal on suurem mass?

Mõõtmised näitavad, et kuigi ruumala võib kehadel olla sama, on erinevatest materjalidest kehade massid erinevad. Tihedus ei sõltu keha kujust, ruumalast ega suurusest. Keha tihedus oleneb hoopis osakeste paigutuse tihedusest ja osakeste massist. Seega, tihedus oleneb sellest, millisest materjalist keha koosneb. Näiteks on õhu tihedus väike, kuna õhus paiknevad molekulid hõredalt, ja kulla tihedus on suurem alumiiniumi tihedusest, sest kulla aatomid on alumiiniumi aatomitest mitu korda raskemad (vt ainete tiheduse tabelit).

Tihedus näitab, kui suur on aine mass ruumalaühiku (1 cm³, 1 dm³ või 1 m³) kohta. 1 cm³ rauatükk kaalub 7,8 g, see tähendab, et raua tihedus on 7,8 (loe: 7,8 grammi kuupsentimeetri kohta). 1 dm³ kullakang kaalub 19,3 kg, seega kulla tihedus on 19,3 (19,3 kilogrammi kuupdetsimeetri kohta). Paremaks ettekujutamiseks võib öelda, et üheliitrise mahlapaki suurune kullakang kaalub ligikaudu 20 kg!