Mõõtühikute ajaloost

Mõõtühikud on olnud igal rahval erinevad, kuigi algselt võeti mõõtühikute aluseks inimese kehaosade pikkused või seemnete ja viljaterade kogused-raskused. Torude jämeduse mõõtmiseks kasutatakse veel praegugi tolle, mis on tulnud näpu otsmiste lülide järgi (1 toll = 2,54 cm). Ameerika Ühendriikides mõõdetakse inimese pikkust jalgades (1 jalg = 30,5 cm). Inglise pikkusühik miil on pärit aga Vana-Rooma riigist ja jõudis Inglismaale roomlaste vallutuste käigus. 1 miil tähendas 1000 paarissammu (1 miil = 1,6 km). Miil tulebki ladinakeelsest sõnast mille, mis tähendab tuhandet. Massiühik karaat (1 ct = 0,2 g) tuleneb jaanileivapuu itaaliakeelsest nimest carato – nimelt kõigub jaanileivapuu seemnete mass vähe ja seega sai neid kasutada n-ö kaaluvihtidena. Karaati kasutatakse näiteks teemantide massi mõõtmisel. Karaadil on ka teine tähendus – see väljendab väärismetalli puhtust.

Tänapäeval kehtib enamikus riikides, sh ka Eestis rahvusvaheliselt kokkulepitud mõõtühikute süsteem, lühendatult SI (prantsuskeelsetest sõnadest Système International d'Unités).