Mida näeb kala, kui vaatab üles? Kas kujutis maailmast moondub, kui valguskiired läbivad veepinda? Kas kujutis sõltub kala sügavusest?

Kas lendõngega püüdes tuleb lant heita täpselt kala ette või näeb kala ka kaugemal veepinnal hulpivat lanti?

Oletame, et sa lamad selili madala basseini põhjas. Kas sa näed välisilma samamoodi nagu kala? Kas vaadet muudavad lameda klaasiga ujumisprillid, mille alla jääb õhk? Miks näeb inimene, kelle silmad ei vaja korrigeerimist, vee all ilma ujumisprillideta väga halvasti? Miks näeb lühi- või kaugnägev inimene vee all paremini?

Kui küttkala näeb vee kohal rippuval taimel putukat, lükkab ta oma nina veidi veest välja ja saadab suust veejoa putuka poole. Pihta saanud putukas kukub vette, kus kala saab ta kinni püüda ja ära süüa. Veejuga suunates on kala silmad vee all. Kas kala sihib seda punkti, kus ta näeb putukat?

Vastus Kala vaadet välisilmale moonutab see, et õhust läbi veepinna tema silma suunduvad valguskiired murduvad. Kiired murduvad nii, et vees liiguvad need vertikaalsemalt. Need kiired, mis olid algselt juba vertikaalsed, ei paindu, ning paindumine on järjest suurem nende kiirte puhul, mis asuvad vertikaalist kaugemal.

Murdumise tulemusena on välismaailma näha ringis veepinnal, mis asub otse kala kohal (joonis 6-31). Välismaailma horisont paikneb selle ringi äärel ja muud objektid ringi sees.

Väljaspool ringi näeb kala peamiselt põhja peegeldust, kui tiik on madal, või tumedat pinda, kui vesi on sügavam või must. Kui tahta, et kala näeks kogu heidetud lanti hästi, peaks see olema ringi keskkoha lähedal. Kui lant on ringi ääre lähedal, on selle kuiv osa kõvasti moondunud ning läheb puude ja teiste horisondi lähedal paiknevate objektide taustal kaduma. Landist, mis on ringist väljaspool, näeb kala ainult uppunud osa. Mida sügavamal on kala, seda väiksem on ring.

Normaalse nägemisega inimene ei näe vee all olles välismaailma selget kujutist samasuguses ringis. Suurem osa valguse fookustamisest silmas toimub seeläbi, et valgus murdub, kui liigub õhust sarvkesta. Kui vesi on otse vastu sarvkesta, siis kiirte murdumist praktiliselt ei toimu ja inimene näeb vee all halvasti.

Nägemine paraneb, kui kanda ujumisprille, sest õhk sarvkesta juures taastab murdumise ja sellega ka fookustamisvõime. Samas peab valgus veest tulles murduma ka läbi lameda plasti õhku, mis on ujumisprillide sees. See lisamurdumine kõrvaldab veepinnale jääva ringi. Välismaailm tundub seetõttu peaaegu samasugune kui tavaliselt vee kohal.

Lühinägevuse korral koondavad silmad kauge eseme kujutise võrkkesta ette. Kui vähendada murdumist silmade vee alla viimisega, võib kujutis võrkkestale sattuda ja objekt on seetõttu selgelt näha.

Mõnikord saadab küttkala veejoa putuka poole, mis asub otse tema kohal, sellisel juhul murdumine kala sihikut ei mõjuta. Teiste suundade korral on murdumine aga oluline ja kala peab sellega hakkama saama kas katse-eksituse meetodil (kuni veejuga lõpuks putukat tabab), eelnevast kogemusest õppides või geneetiliselt päritud oskuste abil.