Ülesannete kogu
 

Ülesannete kogu

  1. Sissejuhatus
    1. Sissejuhatus
  2. 1 Valgusõpetus
    1. 1.1 Valgus. Valguse levimine. LoodusnähtusedLoodusnähtusedVarjude tekkimine
    2. 1.2 Valgus neeldub, peegeldub, hajubValgus peegeldub, neeldub ja hajubValgus peegeldub peegelpinnaltEsemete nägemine
    3. 1.3 Peegeldustes tekkivad kujutised
      Reaalelulised situatsioonidKonstrueeriminePeegeldused klaasilOlümpiaad
    4. 1.4 Värvused. Valguse spekterValge valgus on liitvalgus. ValgusfilterRakendusedEsemete värvus
    5. 1.5 Valgus murdubValgus murdubTäielik sisepeegeldumineLoodusnähtusedSilmapeteKeerulisemPrisma ja spekterKoondav läätsHajutav läätsLiitläätsed
    6. 1.6 Tõelised kujutisedCamera ObscuraLääts tekitab kujutise
  3. 2 Mehaanika põhikoolis
    1. 2.1 Mehaaniline liikumineKeskmine kiirusValemi v=s/t kasutamineKeerulisemad
    2. 2.2 Liikumise kujutamine graafikulTeepikkuse ja kiiruse graafikudKeerulisemad
    3. 2.3 Jõud, vastastikmõju, inertsusRaske keha, kerge kehaKehade vastastikmõjuJõud mõjutavad keha liikumistInertsusGravitatsioonHõõrdejõudElastsusjõud
    4. 2.4 RõhkTahke keha avaldatav rõhkNuputaminePascali seadusRõhk vedelikes erinevatel sügavustelRakendusedRõhk vedelikes ja gaasidesSifoonBaromeeter. U-toru
    5. 2.5 ÜleslükkejõudNuputamine
    6. 2.6 Pudi-padiÜldineTihedus
    7. 2.7 Kang. LihtmehhanismidKang
    8. 2.8 Töö ja võimsusVedelikud
  4. 3 Soojusõpetus põhikoolis
    1. 3.1 Temperatuur. Soojuslik tasakaal
    2. 3.2 xxx
    3. 3.3 xxx
  5. 4 Elektriõpetus põhikoolis
    1. 4.1 Laengud. Elektrostaatika
    2. 4.2 VooluringidTakistite jadaühendusTakistite rööpühendusElektrivoolu töö ja võimsusxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
    3. 4.3 Elektrivoolu toimed
  6. 5 Mehaanika gümnaasiumis
    1. 5.1 Kinemaatika ühes dimensioonis
    2. 5.2 Raskusjõud, kaal, kaalutus
    3. 5.3 xxx
    4. 5.4 xxx
  7. 6 Elektrodünaamika gümnaasiumis
    1. 6.1 xxx
  8. 7 Mikro- ja megamaailma füüsika gümnaasiumis
    1. 7.1 xxx
    2. 7.2 xxx
    3. 7.3 xxx
    4. 7.4 xxx
    5. 7.5 xxx
    6. 7.6 xxx
    7. 7.7 Lahendus ja kommentaarid

Sissejuhatus

Lihtsalt üks algatus. Küsimused: kaido@fyysika.ee

1 Valgusõpetus

1.1 Valgus. Valguse levimine. Loodusnähtused

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

Nähtav ja nähtamatu valgus, valgusallikad. Valgus kui energia. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse kiirus. Vari, varjutused, Kuu faasid.

LoodusnähtusedVarjude tekkimine

1.2 Valgus neeldub, peegeldub, hajub

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

Peegeldumine. Peegeldumisseadus. Esemete nägemine. Kumerlääts ja nõguslääts.

Valgus peegeldub, neeldub ja hajubValgus peegeldub peegelpinnaltEsemete nägemine

1.3 Peegeldustes tekkivad kujutised

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

Tasapeeglis tekkivad näivkujutised.

Reaalelulised situatsioonidKonstrueeriminePeegeldused klaasilOlümpiaad

1.4 Värvused. Valguse spekter

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

  • Valge valguse spektris on olemas kõik värvused. Kui valguse spektrit muuta, muutub ka valguse värvus.
  • Me näeme esemeid värvilistena, sest need neelavad osa neile langenud valguse komponentidest (spektrist).
  • Ka digimaailmas ja kunstis kasutatavaid värvisüsteeme saab selgitada füüsika mõistete abil.
Valge valgus on liitvalgus. ValgusfilterRakendusedEsemete värvus

1.5 Valgus murdub

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

  • Kuidas võtta oma sõnadega kokku vastus küsimusele „mida lääts teeb?"
  • Mis on läätse fookuskaugus ja kuidas seda katses mõõta.
  • Kuidas arvutatakse läätse optilist tugevust.
  • Kuidas muutub läätsi kombineerides nende summaarne optiline tugevus.
Valgus murdubTäielik sisepeegeldumineLoodusnähtusedSilmapeteKeerulisemPrisma ja spekterKoondav läätsHajutav läätsLiitläätsed

1.6 Tõelised kujutised

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

  • Läätse tekitatud kujutise asukohta on võimalik teada saada ka joonisel kiirte käiku konstrueerides.
  • Kujutise konstrueerimiseks kasutame kolme kiirt: kiirt, mis läbib läätse keskpunkti, kiirt, mis on algselt paralleelne läätse optilise peateljega ning kiirt, mis läbib enne läätse selle fookust ning on seega pärast läätse läbimist paralleelne optilise peateljega. Selliselt saame konstrueerida ühe punkti kujutise.
  • Kui ese on ruumiline kujund, tuleks sarnaselt konstrueerida kõigi eseme iseloomulike punktide (tavaliselt kõik nurgad) kujutised.
Camera ObscuraLääts tekitab kujutise

2 Mehaanika põhikoolis

2.1 Mehaaniline liikumine

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

2.1.1 Üldine

Keskmine kiirusValemi v=s/t kasutamineKeerulisemad

2.2 Liikumise kujutamine graafikul

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

Teepikkuse ja kiiruse graafikudKeerulisemad

2.3 Jõud, vastastikmõju, inertsus

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

Raske keha, kerge kehaKehade vastastikmõjuJõud mõjutavad keha liikumistInertsusGravitatsioonHõõrdejõudElastsusjõud

2.4 Rõhk

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

Tanki ülesanne
Õhupallidega auto üles tõstmise ülesanne
Tahke keha avaldatav rõhkNuputaminePascali seadusRõhk vedelikes erinevatel sügavustelRakendusedRõhk vedelikes ja gaasidesSifoonBaromeeter. U-toru

2.5 Üleslükkejõud

Tunni pass

Mille kohta ülesanded

Nuputamine

2.6 Pudi-padi

Tunni pass

ÜldineTihedus

2.7 Kang. Lihtmehhanismid

Tunni pass

Kang

2.8 Töö ja võimsus

2.8.1 Tunni pass

Vedelikud

3 Soojusõpetus põhikoolis

3.1 Temperatuur. Soojuslik tasakaal

3.1.1 Tunni pass

Mille kohta ülesanded?

3.1.2 xxx

undefined

3.1.3 xxx

xxx

3.2 xxx

3.2.1 xxx

xxx

3.2.2 xxx

xxx

3.2.3 xxx

xxx

3.3 xxx

3.3.1 xxx

xxx

3.3.2 xxx

xxx

3.3.3 xxx

xxx

3.3.4 xxx

xxx

3.3.5 xxx

xxx

4 Elektriõpetus põhikoolis

4.1 Laengud. Elektrostaatika

4.1.1 Inimese meeled ja avastamine

xxx

4.1.2 xxx

xxx

4.1.3 xxx

xxx

4.1.4 xxx

xxx

4.1.5 xxx

xxx

4.1.6 xxx

xxx

4.1.7 xxx

xxx

4.1.8 xxx

xxx

4.1.9 xxx

xxx

4.1.10 xxx

xxx

4.2 Vooluringid

4.2.1 Tunni pass

Näärikuuse elektriküünalde komplekt on kokkujoodetud taskulambi pirnidest. Selle ahela lülitamisel võrku tuleb iga pirni kohta pinge V. Miks on ohtlik väljakeeratud pirni asemele sõrme lambi pesasse pista?
Kuidas mõõta linna elektrivõrgu pinget, mis ületab V, kui kasutada on voltmeetrid skaaladega kuni V?
Kolme võrdse takistuse ja pikkusega juhile rakendatakse kordamööda üks ja sama potentsiaalide vahe. Pinge jaotus juhtidel on graafiliselt kujutatud joonisel. Kuidas muutub ristlõikepindala piki iga juhti?
Elektriahela mingisse ossa lülitati kordamööda kaks korras ampermeetrit, kusjuures esimene näitas väiksemat vooluväärtust kui teine. Seletage nähtust.
Kuidas muutub ampermeetri näit, kui ühendada temaga jadamisi elektrivõrku vedelikreostaat, mille plaate: a) eemaldatakse teineteisest; b) sukeldatakse vedelikku?  
Voolutugevuse mõõtmiseks lambis lülitas õpilane ekslikult ampermeetri asemele ahelasse voltmeetri. Kuidas muutus seejuures lambi hõõgniidi heledus?
Pinge mõõtmiseks põleval lambil kasutas õpilane voltmeetri asemel ekslikult ampermeetrit. Selgitage, mis juhtus ahelas voolutugevusega.
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
Takistite jadaühendusTakistite rööpühendusElektrivoolu töö ja võimsusxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

4.3 Elektrivoolu toimed

4.3.1 Tunni pass

4.3.2 xxx

xxx

4.3.3 xxx

xxx

4.3.4 xxx

xxx

5 Mehaanika gümnaasiumis

5.1 Kinemaatika ühes dimensioonis

5.1.1 Tunni pass

5.1.2 Teepikkus ja nihe

5.1.3 Kiirus ja keskmine kiirus

Miks ei saa rääkida muutuva liikumise keskmisest kiirusest üldse, vaid ainult keskmisest kiirusest antud ajavahemikul või keskmisest kiirusest antud teelõigul?
Millised neist on õiged keskmise kiiruse arvutamise viisid?
Autoga sõites võeti iga minuti tagant spidomeetri näit.Kas võib nende andmete põhjal määrata auto liikumise keskmistkiirust?

5.1.4 Kiirus ja kiirendus

5.2 Raskusjõud, kaal, kaalutus

5.2.1 Tunni pass

Mille kohta ülesanded

5.2.2 Kiirendusega liikuva keha kaal

Aparaat kaaluga 40 N on riputatud kuumaõhupalli korvis dünamomeetri külge. Kui suur on dünamomeetri näit, kui stratostaat: a) ühtlaselt tõuseb; b) ühtlaselt laskub?
Kaaludel on tasakaalustatud inimene, kes hoiab käes rasket koormust. Mis juhtub kaaludega, kui inimene tõstab koormuse kiiresti üles?
Inimene seisab kaalul, mis näitab inimese massi, ja laskub kükakile. Kuidas muutuvad kaalunäidud kükakile laskumise alguses ja lõpus?
Lift liigub tõusul algul kiirenevalt, siis ühtlaselt, enne peatumist aga aeglustuvalt. Milline on trossi pinge liikumise ajal?
Kaalul on purk koos lehtriga. Lehtri ava on suletud korgiga, mida võib niidi abil välja võtta (vt joonis a). Lehtrisse on valatud vesi. Kogu süsteemi kaaluks on 1 N. Kork võetakse välja ja vesi voolab purki (vt joonis b). Mida näitab kaal?
Kaalul on purk koos lehtriga. Lehtri ava on suletud korgiga, mida võib niidi abil välja võtta (vt joonis a). Lehtrisse on valatud vesi. Kogu süsteemi kaaluks on 1 N. Kork võetakse välja ja vesi voolab purki (vt joonis c). Mida näitab kaal?
Kaalul on purk koos lehtriga. Lehtri ava on suletud korgiga, mida võib niidi abil välja võtta (vt joonis a). Lehtrisse on valatud vesi. Kogu süsteemi kaaluks on 1 N. Kork võetakse välja ja vesi voolab purki (vt joonis d). Mida näitab kaal?
Suletud katseklaasi põhjas istub kärbes. Katseklaas langeb vabalt, jäädes vertikaalasendisse. Kuidas muutub katseklaasi langemise kestus, kui kärbes lendab langemise ajal klaasi alumisest otsast ülemisse?
Tahvel langeb vabalt, jäädes vertikaalasendisse. Horisontaalselt piki tahvli pinda visatakse värvine kuulike. Millise joone jätab ta tahvlile? Kuulikese ja tahvli vahelist hõõrdejõudu ja õhu takistust mitte arvestada.
Koormus on asetatud lifti kabiinis vedrukaalu kausile. Mida näitab kaal lifti vabal langemisel?
Oled liftis ja sul on laual klaas veega. Lift langeb vabalt. Mis juhtub, kui lifti vabalangemise ajal pöörata veega täidetud klaas kummuli?
Mingilt kõrguselt langeb alla karp, mille keskel, puudutamata tema seinu, asub pliikuulike. Milline on kuuli liikumine karbi suhtes langemise ajal? Õhutakistust mitte arvestada.
Inimene hüppab toolilt, hoides käes 10-kilogrammist vihti. Kui suure jõuga rõhub viht inimese kätt õhusoleku ajal?
Seisvas liftis on elavhõbebaromeeter. Mis juhtub elavhõbeda nivooga, kui lift hakkab vabalt langema?
Paberlindi üks ots surutakse raske koormuse P abil laua ääre peale (vt joonis). Teine ots surutakse vihi A abil vastu tahvlikest B, mida hoitakse käes. Kui tahvlikest aeglaselt allapoole lasta, siis lint katkeb. Kui aga tahvlike lahti lasta (kukub koos vihiga liivakasti C), siis lint ei katke. Seletage nähtust.
J. Verne'i ühes fantastilises jutustuses räägitakse reisijatega kahurikuulist, mis lasti Maalt Kuule. Teelõigul, kus Kuu külgetõmme võrdub Maa külgetõmbega, kaotasid kõik kuulis olnud esemed oma kaalu ning iga ese jäi õhus sinna, kuhu ta pandi, ega kukkunud alla. Tõestage, et selline nähtus oleks pidanud ilmnema kogu teekonna vältel.
Kuidas oleksid võinud Jules Verne'i romaani «Reis Kuule» kangelased, asudes suletud mürsus, kindlaks teha, et nende laev on läbinud maa atmosfääri ja liigub kosmilises ruumis?
Tahvlile on kinnitatud toru A (vt joonis), mille üks ots B on pikk, teine lehtrikujuline C aga kaetud kummikilega D. Süsteem on täidetud veega. Mis juhtub, kui tahvel hakkab vabalt langema?
Katseklaas pööratakse kummuli ja siis asetatakse vette ning kinnitatakse (vt joonis). Kuidas muutub temas veenivoo, kui kogu süsteem hakkab vabalt langema?

Kuidas saab kaaluta olekus määrata keha massi kangkaalu ja vihtide abil?

Kehade kaalumisel näitavad vedrukaalud Maal, Kuul ja Marsil ühesugust kaalu. Reastage massid suurimast väikseimani mõõtmise koha järgi.
Kuidas määrata keha massi kaaluta olekus?

5.2.3 xxx

xxx

5.2.4 xxx

xxx

5.2.5 xxx

xxx

5.3 xxx

5.3.1 xxx

xxx

5.3.2 xxx

xxx

5.3.3 xxx

xxx

5.3.4 xxx

xxx

5.3.5 xxx

xxx

5.4 xxx

5.4.1 xxx

xxx

5.4.2 xxx

xxx

5.4.3 xxx

xxx

5.4.4 xxx

xxx

6 Elektrodünaamika gümnaasiumis

6.1 xxx

6.1.1 xxx

xxx

6.1.2 xxx

xxx

6.1.3 xxx

xxx

6.1.4 xxx

xxx

6.1.5 xxx

xxx

6.1.6 xxx

xxx

6.1.7 xxx

xxx

6.1.8 xxx

xxx

6.1.9 xxx

xxx

7 Mikro- ja megamaailma füüsika gümnaasiumis

7.1 xxx

7.1.1 xxx

xxx

7.1.2 xxx

xxx

7.2 xxx

7.2.1 xxx

xxx

7.2.2 xxx

xxx

7.3 xxx

7.3.1 xxx

xxx

7.3.2 xxx

xxx

7.4 xxx

7.4.1 Elektrotehnika

xxx

7.4.2 xxx

xxx

7.5 xxx

7.5.1 xxx

xxx

7.5.2 xxx

xxx

7.5.3 xxx

xxx

7.6 xxx

xxx

7.7 Lahendus ja kommentaarid

OK

Error

OK

Error