Loov- ja uurimistööd
 

Loov- ja uurimistööd

  1. 1 Sissejuhatus
    1. Sissejuhatus
  2. 2 Metoodilisi materjale
    1. 2.1 Artikleid
  3. 3 Õpilaste loov- ja uurimistööd
    1. 3.1 Uurimistööde konkurss 2016Esitatud tööd
    2. 3.2 Uurimistööde konkurss 2017Esitatud tööd
    3. 3.3 Hobiteaduslike uurimis- ja loovtööde konkurss 2018

1 Sissejuhatus

Loov- ja uurimistööd on nüüd juba mõnda aega olnud Eesti koolihariduse kohustuslik osa. Välja on hakanud joonistuma mõned trendid:

  • Loodusteaduslikke loov- ja uurimistöid tehakse pigem vähe. Ja mida vähem roheline teadus, seda vähem uurimistöid;
  • Teravama ninaga õpilased otsivad endale tihti juhendaja mõnest Eesti ülikoolist; 
  • Teaduslik meetod ja vormistamise nõuete surve kipub uurimisest hävitama mängurõõmu.

Usume, et see ei peaks nii olema. Sest loodus on põnev, õpetaja ei pea õpilasest alati rohkem teadma ja sobiv teema võidab kuivuse.

Altpoolt leiab Indrek Peili (SÜG) artikli uurimistööde, eriti füüsika uurimistööde juhendamisest. Soovitame (üle) lugeda. 

Edasi tuleb info kahe e-õpiku keskkonnas läbi viidud ning TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna kureeritud loov- ja uurimistööde konkursi kohta. 

Lõpuks info selle kohta, mis me 2018.a. algatame: Hobiteaduslike loov-ja uurimistööde konkurss. 

2 Metoodilisi materjale

2.1 Artikleid

2.1.1 Uurimis- ja loovtööd füüsikaõpetuses

Indrek Peil, Saaremaa Ühisgümnaasium

Käesolev artikkel uurimis- ja loovtöödest koolis üldse ja nende kasutamisest füüsikaõppe toetamisel põhineb suures osas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (SÜG) õpetajate kogemustel. Nimelt on selles koolis juba aastakümneid aktiivselt uurimistöid juhendatud ning 2001. aastast alates peavad kõik gümnasistid vähemalt ühe uurimistöö koostama ja kaitsma. SÜG-i õpilasteadurid on edukalt esinenud nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel konverentsidel ja konkurssidel. Peale selle korraldatakse ka ise iga-aastast õpilaskonverentsi Saaremaa Miniteaduspäevad.

Suurem osa artiklist käsitleb põhjalikumalt uurimistööde kui keerulisema loovtöö vormiga seonduvat. Siin-seal peatutakse lähemalt ka põhikooli loovtööde spetsiifikal.

Riiklikus õppekavas on sätestatud, et põhikooli lõpetamise ühe tingimusena peab õpilane kolmandas kooliastmes (7.–9. kl) koostama ja kaitsma loovtöö ning gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks on õpilasuurimuse või praktilise töö koostamine ja kaitsmine. Millal ja kuidas seda tehakse, on jäetud kooli otsustada ja oma õppekavas kindlaks määrata. Koolile on siin antud üsna vabad käed. Ka aktiivsel õpetajal on vabad käed ja seega lausa kohustus avanenud võimalusi ära kasutada.

Ameerika psühholoogi Benjamin J. Bloomi järgi on õppe-kasvatustöö tunnetuslike eesmärkide kõrgemateks kategooriateks analüüs ja süntees. Traditsiooniliste õppemeetoditega on nende eesmärkideni jõudmine raske. Küll aga saab õpilaste vastavat suutlikkust arendada loova ja uurimusliku tegevuse kaudu. Füüsika uurib kõike seda, mis on reaalselt olemas. Tegemist on ühtaegu nii empiirilise kui ka eksaktse teadusega, mille uurimismeetoditeks on vaatlus, katse ja andmetöötlus. Seepärast sobib loov- või uurimistöö just füüsikas eriti hästi õppetööd mitmekesistama. Füüsiku taustaga õpetajad on võimelised õpilasi juhendama mitte ainult füüsikaga seotud, vaid pea mistahes teemal. Füüsika uurib ju kogu reaalset maailma ja kõike selles toimuvat.

Uurimis- ja loovtööle esitatavad põhinõuded

Sõltumata teemast ja vormist peab uurimistöö täitma kindlaid nõudeid. Esimene nõue on see, et töö peab sisaldama uurija oma panust. Ei piisa vaid kirjandusallikatest leitud mõtete oma sõnadega ümberkirjutamisest. Nii saadakse pelgalt referaat. Tulemus peab kasutatud algmaterjaliga võrreldes sisaldama midagi kvalitatiivselt uut. Omapoolse panuse loomiseks on palju teid: vaatlused, katsete käigus tehtavad mõõtmised, küsitlused, intervjuud, õppevahendi koostamine, millegi valmisehitamine, kirjandusallikatest leitud materjali süstematiseerimine ning üldistamine jne. Omapoolne panus on vältimatu ka mistahes muud liiki loovtöös (projekt, muusikateos või kunstitöö). Loovuse käigus luuakse uudseid ideid, esemeid, kunstiteoseid jmt. Loovuse tulemus on kindlasti uudne ehk olemasolevast erinev ja samas ka asjakohane, tõhus (loomisel peab olema mõistlik eesmärk). Hea tunnus loovuse olemasolu kinnituseks on see, et loodut saab näidata.

Teiseks peab igal uurimistööl olema selgelt sõnastatud uurimiseesmärk. Kõik algab mingist lahendamist ootavast probleemist. Probleem võib olla mis iganes, näiteks: pole head õppevahendit, tahaks endise õpetaja kohta rohkem teada või klassiruum tundub olevat pime ja jahe. Probleemi lahendamiseks püstitatakse hüpoteesid või sõnastatakse uurimisküsimused. Kvantitatiivses (arvude abil kirjeldavas) uurimuses on eesmärgiks teaduslikult põhjendatud oletuste ehk hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Kvalitatiivses (lugude kaudu kirjeldavas) töös otsitakse uurimise teel vastust uurimisküsimusele. Hüpotees(id) või uurimisküsimus(ed) tuleb uurimistöösse kindlasti sisse kirjutada. Mitteuurimuslikes loovtöödes ei saa enamasti hüpoteese või uurimisküsimusi välja tuua, kuid töö eesmärk tuleb ka nendes sõnastada.

Kolmandaks peab uurimistöö ülesehitus vastama kindlale struktuurile, mida on kirjeldatud kooli kehtestatud juhendis. Tavaliselt nõutakse juhendites uurimistöö vormistamist väitekirjana, milles on kohustuslikud kuus osa: tiitelleht, sisukord, teemat, uurimiseesmärke ja meetodeid tutvustav sissejuhatus, soovitatavalt kolmeks mahult võrdseks osaks jagatud sisuline osa, kus esitatakse ülevaade teemakohasest kirjandusest, oma uurimistegevuse kirjeldus ja saadud tulemused koos analüüsiga, kokkuvõte saadud tulemuste ja järeldustega ning kasutatud allikate loetelu. Vajaduse korral võib töösse panna ka lühendite loetelu ja lisad. Mitteuurimuslike loovtööde puhul pole selline väitekirjaline vormistus otstarbekas. Siin võib töö kirjaliku kokkuvõtte vormistada artiklina, kus pealkirja ja autori nime all on toodud lühike sisukokkuvõte ning järgnevad pealkirjastatud lõigud teematutvustuse ja eesmärkidega, metoodika ja tegevuse kirjeldusega ning tulemuste esitamise ja analüüsiga. Kõige lõppu paigutatakse viidatud allikate nimekiri.

Neljandaks on nii uurimis- kui ka loovtöödes kõikidele kasutatud allikmaterjalidele viitamise nõue. Teksti sees tuleb viidata nii raamatutele, artiklitele, internetilehekülgedele kui ka arhiivimaterjalidele, telesaadetele, teatrikavadele, isiklikele fotokogudele ja autori poolt intervjueeritutele. Õpilane peab harjuma intellektuaalset omandit väärtustama ja mõistma, et viitamata jätmise korral on tegu plagiaadi ehk vargusega. Noorte seas on laialt levinud väärarusaam, et kui raamatust leitud mõtted on oma sõnadega ümber kirjutatud, siis polegi viidata vaja. Siin aitab lihtne võrdlus: kas varastatud auto ülevärvimisel saab auto värvija omaks? Allikatele viitamine on kohustuslik mistahes liiki tööde korral!

Uurimistöö referatiivne osa

Uurimistöö sisulisest osast umbes kolmandik peab olema ülevaade teemakohasest kirjandusest – ülevaade sellest, mida teised on samas valdkonnas teinud. Kirjanduse refereerimine õpetab allikaid otsima ja analüüsima, annab ideid, aitab teemat täpsustada ja sobivaid uurimismeetodeid leida ning väldib nn jalgratta leiutamist ehk teiste poolt juba tehtu tarbetut kordamist.

Refereeritu peab olema kindlasti teemaga seotud. Kui teemaks on näiteks jalgratta kasutamine õpilaste sõiduks kooli ja koolist koju, siis ei anta ülevaadet mitte jalgratta leiutamise ajaloost, vaid jalgrattasõiduks sobivatest teedest, jalgrattahoidlatest ja ‑lukkudest, õpilaste liiklus- ja keskkonnateadlikkusest ning õpilastele sobivatest rattamarkidest. Kui tegu pole just ajaloouurimusega, tuleks teemaga seonduvaid ajaloolisi ülevaateid vältida.

Uurimistöö vormistus

Uurimis- ja loovtööde vormistus peab vastama koolis kehtestatud juhendile. Erandiks on tööd, mis on plaanitud esitada olümpiaadidele või konkurssidele, kus vormistusnõuded võivad kooli omadest erineda. Pole mõtet sundida õpilast oma tööd mitmes variandis vormistama.

Töös kasutatav keel peab olema ladus ja korrektne. Probleemid tekivad enamasti erinevatest kirjandusallikatest leitud info sidumisel õpilase oma tekstiga. Seepärast tuleb info sõnasõnalisele tsiteerimisele eelistada oma sõnadega ümberkirjutamist. Vältida tuleb kirja- ja keelevigu. Teadustöö keel ei luba slängi ja minavormi kasutamist. Põhikooli loovtöödes võiks minavorm siiski lubatud olla.

Nii uurimis- kui ka loovtöös on soovitatav esitada illustreerivat materjali: pilte, tabeleid, graafikuid jne. Kindlasti on omal kohal tööprotsessi ja/või olulisemaid tulemusi kirjeldavad fotod, miks mitte ka selfie’d! Nende tegemist peab juhendaja soovitama kohe tööprotsessi alguses, kuna tagantjärele pole see tihti enam võimalik. Illustratsioonide hulk olgu optimaalne ja nende sisu asjakohane. Töösse pole mõtet kuhjata kümneid diagramme, kui tulemused saab paari lausega kokku võtta. Vältida tuleks sektor- või tulpdiagramme, mis väljendavad näiteks vaid küsitletute jagunemist poisteks ja tüdrukuteks.

Füüsika omandamist toetavad uurimisvaldkonnad

Füüsikateemaline uurimistöö ei pea sugugi olema hästi sisustatud laboris tehtud klassikalisel eksperimendil põhinev uurimus. Tööd võivad olla vägagi erinevad ja täppisteaduslikust füüsikast esmapilgul kaugel. Teadusliku tunnetusprotsessi olemust, töö koostamist ja vormistamist õpetavad nad sellegipoolest kõik suurepäraselt.

Kindlasti peaks füüsikaõpetaja välja pakkuma ja juhendama eksperimentaalseid uurimistöid, kus õpilane teeb katseid ja sooritab mõõtmisi. Siin saab hästi ära kasutada erinevaid andmehõiveseadmega ühendatud andureid. Mõõtmiste juures ei tohi muidugi unustada mõõtmistäpsuse hindamist. Uurida saab õpi- ja elukeskkonda, võrrelda valgusallikaid, määrata kehade erinevaid omadusi, leida sõltuvusi, otsida energiasäästu võimalusi jmt.

Neile, kellele meeldib meisterdamine, sobivad praktilise väljundiga tööd. Ehitatakse näiteks tuulegeneraator, akvaariumi termoregulaator või elektrikitarr ning uuritakse selle toimimist, restaureeritakse kummut või tuunitakse automootorit. Eelnevalt otsitakse ja töötatakse läbi muidugi ka teemakohast kirjandust. Õpilasele tuleb selgitada, et praktiline töö ei tähenda vaid pelgalt asja valmisehitamist. Praktiline töö = teoreetiline taustauuring + millegi valmistegemine + hinnang valminule. Just praktilise väljundiga tööd sobivad suurepäraselt põhikooli loovtöödeks.

Õpetaja jaoks on tarbimisväärtusega füüsikaõpetuse metoodikat käsitlevad tööd. Ka need on enamasti praktilise väljundiga. Õpilased saavad eri allikatest kokku otsida füüsikaülesandeid, neid siis läbi lahendada ja koondada ülesannete koguks. Võib ehitada mudeleid ja demonstratsioonivahendeid, filmida nähtusi selgitavaid videoklippe, koostada füüsikateemalisi arvutiesitlusi, foto- ja lingikogusid ning interaktiivseid õpilehekülgi. Suureks abiks õpetajale on laboratoorsete tööde juhendi koostamine koos vajalike vahendite valmistamisega. Lõpuks saab kokku panna isegi temaatilise füüsikaõhtu kava või teadusteatri etenduse ning selle ka ise läbi viia. Ka metoodiliste materjalide koostamisel tuleb teemakohast kirjandust läbi töötada ning väärtust annab juurde valminud materjali katsetamine õppetöös.

Neile, kellele täppisteadused vähem sobivad, saab välja pakkuda ka humanitaarsemaid teemasid. Siin on tihti tegemist kvalitatiivsete töödega, mille käigus otsitakse lugu ehk narratiivi. Näiteks võib koostada koduloouurimusi erinevate füüsikarakenduste (elekter, telefon, raudtee, veevärk, digi-TV jne) kasutuselevõtust oma kodukandis. Kindlasti on ajalooline väärtus isiku-uurimustel legendaarsetest õpetajatest ning oma koolist või kodumaakonnast pärit füüsikutest ja inseneridest. Füüsikaga saab siduda isegi keele- ja kirjandusuuringuid. Võib uurida suuruste ja ühikute tähiste ning füüsikaterminite keelelist päritolu või analüüsida füüsikanähtuste ja ‑probleemide kajastamist luules ja ilukirjanduses. Kuigi sellised humanitaarse suunitlusega tööd on füüsikateadusest kaugel, panevad nad siiski õpilase mõnesse füüsikateemasse põhjalikumalt süvenema ja toetavad sellega loodusteadusliku maailmapildi kujunemist.

Õpilasele sobiva uurimisteema leidmine

Teemavalik on väga tähtis. Teema olgu õpilasele huvipakkuv ja samas jõukohane. See ei tohi olla liiga lai, kuid peab siiski võimaldama täita kõik uurimistööle seatud nõuded. Näiteks teemad „Elekter” ja „Füüsikaülesannete kogu” on liiga mahukad ja laialivalguvad. Palju paremini sobib „Katsevahend pendlite resonantsi demonstreerimiseks”. Pole vaja karta, et töö ei tule piisavalt teaduslik. Õpilasuurimuse eesmärk pole ju suured avastused, mis teadust edasi viivad, vaid teaduse tegemise õppimine. Omaaegne Tartu Descartes’i Lütseumi õpetaja Tanel Lepsoo on öelnud, et teadustöö kogemuste omandamiseks ei pea esimesel korral midagi ääretult keerukat ja üliteaduslikku tegema. Tähtis on lihtsalt kõik selle erinevad etapid läbi mängida.

Hea teema on selline, mis võimaldab maksimumi, st annab võimaluse teha kõike, mida juhendis nõutakse. Teema peab võimaldama sõnastada hüpoteesi või uurimisküsimuse ja sellest tuleneva uurimusliku eesmärgi, leida teemakohast allikmaterjali, valida sobiva meetodi ja seda põhjendada, oma uuringu iseseisvalt läbi viia ning tulemusi teistele arusaadavalt interpreteerida ja vormistada.

Hea uurimisteema on uudne ja päevakajaline. Originaalne uurimistöö sisaldab seniuurituga võrreldes midagi uut ja esmakordset, õpilane saab töösse lisada oma panuse. Seejuures ei pea vältima juba varem käsitletud teemasid. Varasemate tööde kordamine annab hea võimaluse võrdlusteks ning ajaliste trendide väljaselgitamiseks. Päevakajaliste ehk aktuaalsete, tänapäeval huvipakkuvate teemade leidmiseks tasub jälgida ajakirjandust.

Teema olgu õpilasele jõukohane. Kirjandus ja töövahendid peavad olema kättesaadavad. Uurimuse läbiviimine (katseriistad, transport jms) ei tohi olla kallis. Alusteooria, uurimismeetodid ja andmetöötlus peavad olema õpilasele arusaadavad. Tegevuste füüsiline ja ajaline maht ei tohi olla suur.

Meelepärase ja jõukohase teema otsimist võiks õpilane alustada iseendast. Mis teda eriti huvitab, millega ta vabal ajal tegeleb? Sageli on uurimistööd kerge seostada hobiga. Teiseks tasub läbi mõelda oma võimalused info hankimiseks või katsete tegemiseks. Äkki on sugulaste või sõprade hulgas inimesi, kellel on elukutse või harrastuse tõttu rohkesti huvipakkuvat teavet või töökoda seadmetega, kus eksperimenteerida saaks. Kolmandaks võib õpilane siduda uurimistöö oma tulevikuplaanidega. Kui näiteks on soov õppimist jätkata filmitegemise alal, tuleb sisseastumisel kasuks, kui on ette näidata omatehtud videoklippe või animatsioone. Miks siis mitte koostada uurimistööna videoklippe ja animatsioone sisaldav õppevahend.

Sageli on õpilased leidlikud ning pakuvad põneva ja väga hea teema ise välja. Siis jääb juhendajal vaid üle vajaduse korral soovitada teemat konkretiseerida või sobivamalt ümber sõnastada. Ülejäänutele peab teema leidmisel abiks olema kool. Soovitatav on luua teemapank ehk suur hulk teemasid, mida õpetajad välja pakuvad. Iga teema juures peaks olema õpetajate nimed, kes on nõus juhendajaks hakkama. Kindlasti on abiks ka varasemate uurimistööde nimekiri. See, et keegi on teemat juba varem uurinud, ei vähenda töö õpetuslikku eesmärki, vaid pigem suurendab. Lisandub nüüd ju võimalus oma tulemusi varasematega võrrelda. Kui oma koolil on varasemaid töid vähe, võib neid otsida ka teiste koolide kodulehtedelt. Teemapank ja varasemate tööde nimekiri tuleb teha kõigile õpilastele kergesti kättesaadavaks ja nende olemasolule tuleb aeg-ajalt tähelepanu juhtida.

On õpilasi, kes ennast alahinnates ei julge oma valitud teemaga välja tulla või kardavad õpetajat endale juhendajaks paluda. Selliste olukordade avastamiseks tuleb teemade registreerimise protsessi hoolikalt jälgida ning vajaduse korral õpilastele individuaalselt läheneda. Individuaalselt on soovitatav läheneda ka siis, kui õpetajal on hea teema ja ta teab õpilast, kellele see sobiks. Õpetajapoolne enda juhendajaks pakkumine on õpilase jaoks tunnustus ja võetakse tänuga vastu.

Juhendaja osa uurimistöö valmimise protsessis

Juhendaja peab töö valdkonda tundma ja suhtuma juhendamisse tõsiselt, mitte pealiskaudselt. Ta peab tundma oma suurt vastutust. Juhendaja ja õpilase vahel peab toimuma koostöö. Juhendaja roll on selle juures õpetav, abistav, meeldetuletav ja innustav. Ei tohi ootama jääda õpilase initsiatiivi, seda eriti põhikoolis.

Juhendaja peab võimaldama õpilasel olla juhendatava rollis ja laskma õpilasel ise otsustada. Otsustamisega kaasneb õpilase oma vastutus. Näiteks uurimismeetodi väljapakkumise asemel tuleks lasta õpilasel endal paari meetodi hulgast sobiv valida.

Juhendaja ei tohi midagi õpilase eest ära teha, vaid peab vajalike tegevuste juurde suunama. Näiteks pole vaja hakata üles lugema vormistusnõudeid, selle asemel tuleb lihtsalt juhendile viidata. Õpetaja ei otsi vajalikke kirjandusallikaid ise üles, vaid näitab, kuidas raamatukogude andmebaasidest ja internetist neid otsida saab. Loomulikult pole siiski välistatud, et juhendaja ka oma raamaturiiulist midagi välja toob.

Tööprotsessi alguses peab juhendaja kindlasti abiks olema teema täpsustamisel ja ajakava paikapanemisel. Et tegevused lõppu ei kuhjuks, peab algusest peale selge olema, millal otsitakse kirjandust ja seda läbi töötatakse, millal tehakse katseid ning muid andmeid kogutakse ja töödeldakse, millal valmib esialgne mustand. Samuti lepitakse kokku lähemate uute kohtumiste kuupäevad, mida õpetaja vajaduse korral meelde tuletab. Teine lõpptulemust määrav oluline töö, millel juhendaja pilku peal hoiab, on uurimistöö sisulise kava (ülesehituse) koostamine.

Pärast kava koostamist ja selle täitmise algust jälgib juhendaja töö edenemist, annab nõu ning aitab surnud punkte ületada. Kindlasti tuleb juhendajal töö vormistuslik külg enne komisjonile esitamist põhjalikult üle vaadata. Eraldi tähelepanu nõudev teema, kus juhendaja saab õpilasele toeks olla, on kaitsmise ettevalmistamine.

Õpilaste innustamisel uurimis- ja loovtöid tegema tuleks välisele motivatsioonile eelistada sisemist. Kohustuse teadvustamise asemel võiks olla soov tegutseda. Liikumapanevaks jõuks peaks sunni ja hirmu asemel olema huvi ja rõõm. Siin on palju abi tunnustamisest. Tunnustamine ei tähenda mitte igale liigutusele järgnevat kiitust või autasu. Teinekord piisab ka vaid märkamisest või imestuse väljendamisest (nt „Hoiad jootekolbi käes õigesti.”, „Ma ei teadnudki, et sa nii hästi puutööd mõistad!”).

Õpilast saab innustada ja tunnustada valmivale uurimistööle lisaväljundeid pakkudes. Korraldada võib oma kooli konkursi või suunata töö erinevatele võistlustele ja konverentsidele.

Näiteid füüsikaga seotud uurimis- ja loovtöödest

Füüsikateemaliste uurimisteemade leidmise lihtsustamiseks on allpool esitatud valik Saaremaa Ühisgümnaasiumis viimase 20 aasta kestel koostatud ja kaitstud töödest. Nagu näha, on teemaspekter lai – koduloouurimustest ja küsitluste läbiviimisest kuni erinevate seadmete ehitamise ja katsetamiseni välja. Kindlasti tekib neid teemasid vaadates hulgaliselt uusi ideid. Kui uusi ideid kohe ei leia, võib ka varasemaid töid korrata. Füüsikalise tunnetuse seisukohalt on neil õpetuslik väärtus ikka alles.

Kvalitatiivsed tööd

  • Füüsikaõpetaja Endel Kurgpõllu elust ja tööst
  • Füüsikaliste terminite ja tähiste keeleline päritolu
  • Kõnekeeles kasutatavad ajaühikud
  • Elekter Saaremaal (koduloouurimus elektri kasutuselevõtu ajaloost)
  • Lubja tootmine Lümandas
  • Tuumaenergeetika kasutuselevõtu perspektiivid Eestis (kirjanduse analüüs, teadlaste intervjueerimine, arvamusküsitluse läbiviimine)
  • Energia säästlik kasutamine SÜG-i 11. klasside õpilaste kodudes
  • Õpilaste arvamused UFO-dest
  • Õhk meie ümber (füüsikaõhtu kava koostamine ja läbiviimine)

Metoodikaalased tööd

  • Füüsikaolümpiaadide maakonnavoorud läbi aegade (olümpiaadiülesannete analüüs)
  • SÜG-i füüsika riigieksamite tulemused läbi aegade
  • Füüsika õppevahend (arvutiesitlus koos omafilmitud videoklippidega)
  • Mehaaniliste liikumiste liigitamine ja kirjeldamine (õppevahend)
  • Õppefilm õhurõhu kohta
  • Lorentzi jõu laboritöö (katsekomplekti ja tööjuhendi koostamine)
  • Caius Plinius Secunduse maailmakäsitlus (ülevaate andmine ja võrdlus kaasaegsega)

Praktilise väljundiga tööd

  • Kodune biodiisli valmistamine ja katsetamine
  • Kinkuri (kingalusikas + helkur) valmistamine ja katsetamine
  • Päike-õhk küttepaneeli ehitamine ja selle kasutamine Saaremaa talves
  • Tuulegeneraator oma majapidamisse (generaatori ehitamine ja töölerakendamine)
  • Tesla trafo (trafo ehitamine ja katsetamine)
  • Elektrikitarri modifitseerimine ja selle väärtus järelturul
  • LED-tabloo ehitamine ja katsetamine
  • Ventilaatoriga nokamüts kuuma ilma jaoks
  • Ruuporkõlar LABhorn (ehitamine ja parameetrite mõõtmine)
  • Sõiduauto Lada 1600 cm3 mootori toitesüsteemi modifitseerimine

Vaatlustel ja katsetel põhinevad tööd

  • Valgusallikad Saaremaa kodudes (küsitlus õpilaste hulgas ning erinevate lampide eksperimentaalne võrdlus)
  • Küünal kui valgusallikas (erinevate küünalde eksperimentaalne võrdlemine)
  • Patareide vastupidavuse testimine
  • Autotranspordi mõju atmosfäärile (õhutahma mõõtmine erineva liiklusega paikades)
  • Klassiruumi 220 õhutemperatuuri vastavus tervisekaitsenõuetele
  • Õhu keemiline koostis SÜG-i klassiruumis 320
  • Toalillede mõju klassiruumi õhukvaliteedile
  • Valgustid ja energiasääst Saaremaa Ühisgümnaasiumis
  • Kruusakattega teede mõju elukeskkonnale ja turismile (õhu tolmusisalduse määramine ja elanike küsitlus)
  • SÜG-i koolitoidu toiteväärtuse analüüs
  • Saarlaste mõõtmetest
  • Globaalse soojenemise (võimalike üleujutuste) mõjust Kuressaare kinnisvarahindadele
  • Elektriautod ja nende tasuvusaeg võrdluses sisepõlemismootoriga autodega
  • Erinevate tõrvasegude vastupidavus katusekimmidel
  • Äikesevaatlused Muhus 2006. aastal
  • Eesti õhutemperatuuride erinevused nov. 2010 – veebr. 2011 (ilmajaama andmete põhjal)

3 Õpilaste loov- ja uurimistööd

3.1 Uurimistööde konkurss 2016

TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond ja TÜ Teaduskool korraldavad õpilaste loodus- ja täppisteaduslikke teemasid käsitlevate loov- ja uurimistööde konkurss.

Oma loov- ja uurimistöid said esitada üldharidus- ja kutsekoolide õpilased. 

Tööde hindamisel väärtustasime:

  • Töö uurimuslikkust, originaalsust, analüüsi- ja üldistusoskust;
  • Teksti korrektsust ja arusaadavust;
  • Kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust.

Nõudsime, et vähemalt pool töö mahust peab olema autoritekst. Töö võis olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles. Töid võis esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

Töid vaatasid läbi: Kalle Olli (bioloogia), Uno Mäeorg (keemia), Kaido Reivelt (füüsika).

Karl-Ander Kasuk, Anton Konovalov, Ingvar Drikkit, Gregor Sprengk (Hugo Treffenri Gümnaasium, juhendajad Rainis Venta ja Saima Kaarna), Riine Heinsalu, Laima Šusta (Tallinna Reaalkool, juhendaja Darja Lavõgina), Gregor Eesmaa, Eva-Maria Tõnson, Jaan Erik Pihel, Elina Salumäe, Karsten Mändar, Laura Lukk ja Aksel Allas.

Allpool on link uurimistöödele, kusjuures kõigile  nähtavad on vaid žürii poolt ära märgitud tööd. Teistele tööde sirvimiseks peab pöörduma kaido.reivelt@ut.ee.

Esitatud tööd

3.2 Uurimistööde konkurss 2017

TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond ja TÜ Teaduskool korraldavad õpilaste loodus- ja täppisteaduslikke teemasid käsitlevate loov- ja uurimistööde konkurss.

Oma loov- ja uurimistöid said esitada üldharidus- ja kutsekoolide õpilased. 

Tööde hindamisel väärtustasime:

  • Töö uurimuslikkust, originaalsust, analüüsi- ja üldistusoskust;
  • Teksti korrektsust ja arusaadavust;
  • Kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust.

Nõudsime, et vähemalt pool töö mahust peab olema autoritekst. Töö võis olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles. Töid võis esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

Töid vaatasid läbi: Moorits Mihkel Muru (füüsika), Karoliine Kurvits (füüsika), Liivi Plumer (bioloogia), Kalle Olli (bioloogia) ja Eliise Tammekivi (keemia).

Ära märgitud tööd, mille autorid kutsutakse EFS loodus- ja täppisteaduste sügiskooli oma tulemusi ette kandma: Anna-Liis Mägi (Võru Gümnaasium, juhendaja Reet Järvpõld), Naatan Hollmann (Viimsi Keskkool, juhendaja Hille Eek), Hartvig Tooming (Tallinna Prantsuse Lütseum, juhendaja Anna Küüsmaa), Alex Savolainen (Tartu Jaak Kristjan Petersoni Gümnaasium, juhendajad Tavo Romann ja Helgi Muoni), Andreas Vija (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendajad Arko Kesküla ja Eha Paabo), Brita Laht (TÜ, juhendajad Riinu Härmas, Anne Menert), Ceitlin Cy Adamson (Keila Kool, juhendajad Helene Urva, Allie Vernik), Karl Simovart (Tallinna Tehnikagümnaasium, juhendaja Maie Tibar) ja Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendajad Ave Suija, Lauri Mällo).

Loosiauhinna võitis Triinu Tõnts. 

Allpool on link uurimistöödele, kusjuures kõigile  nähtavad on vaid žürii poolt ära märgitud tööd. Teistele tööde sirvimiseks peab pöörduma kaido.reivelt@ut.ee.

Esitatud tööd

3.3 Hobiteaduslike uurimis- ja loovtööde konkurss 2018

HULK 2018

Eesti Füüsika Selts ja TÜ koolifüüsika keskus kuulutavad välja hobiteaduslike uurimis- ja loovtööde konkursi

Hobiteaduseks me nimetame kodus või koolis, õpetaja, sõbra või iseenda juhendamisel, teaduslikku meetodit kasutades tehtavat uurimistööd, mille uurimisprobleemist või ideest arusaamiseks piisab kooliharidusest.

Hobiteadlane on see, kes teeb hobiteadust. Tema väited on tõenduspõhised. Ta kontrollib väiteid, mis ei ole tõenduspõhised. Ta ei karda vastuseid otsides eksida. Ta tegutseb õhinapõhiselt.

Oma loov- ja uurimistöid saavad esitada üldharidus- ja kutsekoolide õpilased. 

Tööde hindamisel väärtustame:

  • Töö uurimuslikkust, originaalsust, analüüsi- ja üldistusoskust;
  • Teksti korrektsust ja arusaadavust;
  • Kasutatud kirjanduse ja veebimaterjalide valiku otstarbekust ja viitamise korrektsust.

Kindlaid vormistamise reegleid esitatavatele töödele ei ole. Vähemalt pool töö mahust peab olema autoritekst. Töö võis olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles. Töid võis esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

Lae selle vormi kaudu oma loov- või uurimistöö üles