e-book : Energiakalkulaator

Energia ei tule seina seest

Taastuvenergia allikad

Energia ei tule "seina seest". Et midagi liiguks või soojeneks, peab selleks vajamineva energia kusagilt võtma.

Järgnevad rehkendused ilmestavad asjaolu, et taastuvenergia allikad on väga hajusad ja meie tänane energiatarbimine võrreldes reaalselt kasutatava taastuvenergia võimsusega väga suur.

Kõik siin kasutatud andmed on reaalsed. Kõige suurem tänu David J. C. MacKay'le, kes oma raamatus "Taastuvenergiast ilma udujututa" kogus kokku väga suure ja väärtusliku info, sealt pärineb ka siinse käsitluse loogika. Vajadusel viitame allikatele ka allpool. Eesti kohta käivate andmete otsimisel ja ülesannete koostamisel oli suureks abiks Sven-Erik Mändmaa.

Taastuvenergia allikate võimsus vee- või maismaa ruutmeetri kohta

Võimsus maismaa või veepinna pindala kohta
Tuul	$2, 5 W / m^{2}$
Tuul merel	$3 W / m^{2}$
Tõusud ja mõõnad	$3 W / m^{2}$
Vee voolamine tõusudel ja mõõnadel	$6 W / m^{2}$
Päikesepaneelid	$5 - 20 W / m^{2}$
Taimed	$0, 5 W / m^{2}$
Vihmavesi (mägistes piirkondades)	$0, 24 W / m^{2}$
Hüdroelekter	$11 W / m^{2}$
Geotermiline soojus	$0, 017 W / m^{2}$
Päikeseahjud	$0, 1 W / m^{2}$
Ookeani soojus	$5 W / m^{2}$
Päikeseenergia koondamine (kõrbetes)	$15 - 20 W / m^{2}$

Kui suur on

1 k m^{2}

tuulepargi keskmine võimsus, kui selle keskmine võimsus ruutmeetri kohta on

3 W / m^{2}

?

Lahendus

Kui $1 m^{2}$ -lt saadav võimsus on $3 W / m^{2}$ , siis $1 k m^{2}$ -lt saadav võimsus on suurem nii palju kordi, kui palju on $1 k m^{2}$ suurem $1 m^{2}$ -st:

1 k m^{2} = 1 \cdot 1000 m \cdot 1000 m = 1000000 m^{2}

Ehk siis ruutkilomeeter on miljon ruutmeetrit. Järelikult ühelt ruutkilomeetrilt saaksime:

3 W / m^{2} \cdot 1000000 m^{2} = 3000000 W = 3 M W - ----- - - ----- -

kus $M W$ on "megavatt", st miljon vatti.

Energia tootmine ja tarbimine Eestis: üldised arvud

Maailmapanga andmetel oli Eesti kogu energiatarbimine 2015.aastal 132 kWh/p/i

Näidatud on primaarenergia tarbimist, st arvesse ei ole võetud nende muundamist teisteks lõppkasutusse minevateks kütusteks, mis võrdub kohalik toodang pluss börsitehingud miinus eksport ja kütusekulu rahvusvahelises transpordis lennukites ja laevades.

Go to page

Maailmapank annab oma statistika ühikutes "õli ekvivalenti inimese kohta" (oil equivalent per capita). Kui palju on $4173 k g$ õli ekvivalenti inimese kohta (2015. aasta) kilovattundides aastas inimese kohta?

Lahendus

Selliste probleemide puhul tasub pöörduda veebis leiduvate kalkulaatorite poole, mis ütlevad, et $4173 k g$ õli ekvivalenti inimese kohta on $48532 k W h$ inimese kohta. Kes võtab täpsemalt uurida, see saab teada, et õli ekvivalendi väärtus on $41868 k J / k g$ (viide, eurostat).

See on hinnang aasta kohta. Jagame $365$ ga, saame $132 k W h / p / i$ .

Kui kogu energiatarbimine Eestis on

132

kilovatttundi päevas inimese kohta, siis kui suur on vastav keskmine energia tarbimise koguvõimsus Eestis?

Lahendus

Võtame rahvaarvuks Eestis $1, 3$ miljonit inimest. Siis kokku tarbitakse aastas energiat

132 \cdot 365 \cdot 1300000 = 6, 26 \times 10^{10} k W h

Kilovatttund on energia ühikuna üsna keeruline kasutada. Teeme seda siin nii, saame esmalt lahti eesliitest "kilo"

6, 26 \times 10^{10} k W h = 6, 26 \times 10^{13} W h

ja jagame siis tulemuse tundide arvuga aastas ( $8760$ ), saame

\frac{6, 26 \times 10^{13} W h}{8769 h} = 7, 14 \times 10^{9} W = 7, 14 G W

kus eesliide $G$ tähendab giga- ja $G W$ on gigavatt ehk $10^{9} = 1000000000 W$ .

Kogu energiatarbimine ( $132 k W h / p / i$ ) tähendab seega keskmist võimsust $7, 14 G W$ .

Elektrienergia tootmine eestis - 2018. aastal 26 kWh/i/p, 2019. aastal 16 kWh/i/p

Elektrienergia tootmine, kuu. Statistikaameti andmed.

Go to page

Kui palju energiat annab Eestis elektrienergia tootmine? Kui suure osa see moodustab Eesti koguenergiatarbimisest?

Lahendus

Statistikaamet annab 2018. aasta elektrienergia tootmise kohta arvu $12327 G W h$ ja 2019. aasta kohta $7529 G W h$ .

See teeb vastavalt $12327000000 k W h$ ja $7529000000 k W h$ - gigavatt-tund on kilovatt-tunnist suurem miljon korda. Inimese kohta vastavalt

\frac{12327000000 k W h}{1300000} = 9482 k W h / i

ja

\frac{7529000000 k W h}{1300000} = 5791 k W h / i

Ühes päevas vastavalt

\frac{9482 k W h / i}{365} = 26 k W h / i / p

ja

\frac{5791 k W h / i}{365} = 16 k W h / i / p

See on 2019. aastal ligikaudu $12 %$ kogu Eesti energiatarbimisest.

Tuuleenergia tootmine Eestis 2019.a. - 1,44 kWh/p/i

Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük (kuud). Statistikaameti andmed, tabel KE21.

Go to page

Kui palju toodeti 2019. aastal elektrinergiat tuulest? Kui suure osa see moodustab Eesti koguenergiatarbimisest?

Lahendus

Statistikaamet annab 2019. aasta tuuleenergia tootmise kohta arvu $688 G W h$ .

See teeb vastavalt $688000000 k W h$ - gigavatt-tund on kilovatt-tunnist suurem miljon korda.

Inimese kohta

\frac{688000000 k W h}{1300000} = 529 k W h / i

Ühes päevas

\frac{529 k W h / i}{365} = 1, 44 k W h / i / p

See on umbes $1 %$ kogu Eesti energiatarbimisest.

Energia ja võimsus

Mitu vatti keskmist võimsust on energia

132 k W h / p / i

?

Lahendus

Teame, et töö avaldub võimsuse kaudu kujul

A = N t

Me otsime võimsust $N$ , avaldades

N = \frac{A}{t}

Tehtud töö on $A = 132 k W h / p / i$ . Terve aasta ja kõikide inimeste peale kokku teeb see

A_{kogu} = 132 \cdot 1, 3 \times 10^{6} \cdot 365 = 6, 3 \times 10^{10} k W h

On teada, et $1 J = 2, 78 \times 10^{- 7} k W h$ , nii et

A_{kogu} = \frac{6, 3 \times 10^{10}}{2, 78 \times 10^{- 7}} = 2, 25 \times 10^{17} J

Jagades selle tulemuse sekundite arvuga aastas ( $t = 31536000 s$ ) saame

N = \frac{2, 25 \times 10^{17} J}{31536000 s} = 7, 14 G W h

Kasulikud pidepunktid peast arvutamiseks:

$1 M W$ tootmisvõimsust tähendab Eestis $0, 018 k W h / p / i$ .
$300 M W$ tootmisvõimsust tähendab Eestis $5, 54 k W h / p / i$ .
$1 G W$ tähendab Eestis $18 k W h / p / i$ .

Kuidas me kulutame

Transport

Kui lai siis peaks olema biomassi istandus tee kõrval, et varustada see tee kütusega ära? Olgu meil hüpoteetiline juht, kui autode kiirus teel on

100 k m / h

, autode kütusekulu on

6 l / 100 k m = 16, 67 k m / l

, kahe auto vahe teel on

100 m

(

10

autot kilomeetris). Võtame ka eelduseks, et biomassist saab aastas hektari kohta toota

1200 l / h a / a a s t a

(reaalsed andmed).

Lahendus

Auto kütuse kulu tunnis on nende andmete põhjal $6 l / h$ . Kui võtame, et autode vahemaa on $100 m$ ( $10$ autot kilomeetris), siis igas kilomeetris sõidab igal ajahetkel $10$ autot ja tunnis kulutavad need autod

6 l / h a \times 10 = 60 l / h a / k m

Kui biomassist toodetav kütus aastas hektari kohta on $1200 l / h a / a a s t a$ , siis biomassist toodetav kütus tunnis hektari kohta on

\frac{1200}{365 \cdot 24} = 0, 14 l / h a / h

Üks hektar on $100 m \times 100 m = 10000 m$ . Kui mõtleme, et kui lai oleks $1 h a$ riba $1 k m$ teelõigu kõrval, siis võime kirjutada

10 m \times 1000 m = 10000 m

st sellise riba laius $10 m$ .

Et toota keskmiselt $60 l / h a / k m$ , st sama palju, kui kulutavad meie $10$ autot kilomeetri kohta, kulub selliseid $10 m$ ribasid

\frac{60}{0, 14} = 428

See teeb biomassi istanduse laiuseks $4280 m$

Reaalsed andmed liiklussageduse kohta

Ööpäevane autode arv Tallinn-Tartu maanteel on $\sim 8000$

Liiklussagedus Eestis põhi- ja tugimaanteedel 2018. aastal

Go to page

Kui lai peaks olema biomassi istandus Tallinn-Tartu maantee ääres, et varustada sellel teel vuravad autod biokütusega? Mitu ruutkilomeetrit oleks sellise istanduse pindala?

Lahendus

Reaalsete andmetega arvutates saab maanteeäärse riba laiuseks $1, 46 k m$ , kokku $270 k m^{2}$ . Proovi ise järele!

Kütuse tarbimine Eestis

Kogu kütusekulu (autobensiin, diisel, lennukikütus) 2018. aastal oli kokku $2008, 4$ tuhat tonni

Kütuse tarbimine tegevusala ja kütuse liigi järgi Eestis. Statistikaameti andmed, tabel KE062.

Go to page

Kui suur peaks olema põld, millel kasvatatud energiataimedest toodetud biokütus suudaks asendada kogu Eestis kasutatava mootorikütuse, kui võtta aastas tarbitavaks kütuse koguseks

2008, 4

tuhat tonni ja ühelt hektarilt põllult saab aastas

1200

liitrit biokütust?

Lahendus

Teame, et

2008, 4 tuhat tonni = 2008400000 k g = 2008, 4 \cdot 10^{6} k g

Kui kütuse tihedus on $0, 84 k g / L$ , siis on see

\frac{2008, 4 \cdot 10^{6} k g}{0, 84 k g / L} = 2390 \cdot 10^{6} L = 2, 39 G L

Kui tahta kõik see asendada biomassist toodetava kütusega ja arvestada, et hektari kohta saame aastas $1200 L$ kütust, siis on vaja biomassi alla panna

\frac{2, 39 \cdot 10^{9} L}{1200 L/ha/aasta} = 2 \cdot 10^{6} h a = 20000 k m^{2}

See on $44 %$ Eesti pindalast.

Kütmine

Suurtes katlamajades toodetud soojus 2019.a. - 19,4 kWh/p/i

Elektrienergia ja soojuse tootmine ning toodanguindeks (kuud). Statistikaameti andmed, tabel KE20.

Go to page

Kui palju toodeti Eestis soojusenergiat kütmiseks ühikutes kilovatt-tundi päevas inimese kohta 2019. aastal?

Lahendus

Statistikaameti andmetest (tabel KE20) on lihtne leida katlamajades (toodang $> 10 G W h$ ) toodetud soojusenergia kogust 2019. aastal, see on $9400 G W h$ .

See teeb vastavalt $9400000000 k W h$ - gigavatt-tund on kilovatt-tunnist suurem miljon korda.

Inimese kohta

\frac{9400000000 k W h}{1300000} = 8171 k W h / i

Ühes päevas

\frac{529 k W h / i}{365} = 22, 4 k W h / i / p

Tuleb tähele panna, et primaarenergiat kulub sellise koguse soojuseenergia tootmiseks rohkem, kuna katlamajade kasutegur ei ole $100 %$ . Rehkenduses ei kajastu ka väikemajapidamistes kütmiseks kulunud energia.

Soojusenergia tabeli juures on metoodika kirjelduses öeldud "Kuuvaatlusega hõlmatud soojust tootvate ettevõtete toodang oli 2017. aasta täpsustatud andmetel $85 %$ kogu Eesti soojustoodangust". Sellest võib ilmselt tuletada, et 2018. aastal toodeti tegelikult soojusenergiat

\frac{9400 G W h}{0, 85} = 11058 G W h

mis on ka küllaltki lähedane tulemus Kredexi $12 T W h$ ( $12000 G W h$ ) hinnangule.

Eesti taastuvenergia varud

Biomass Eestis: mets

Mõned arvutused

2020. aasta jaanuari andmete kohaselt on RMK hallatavat metsamaad 1 029 902 hektarit, millest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha).

rmk.ee: Riigimetsas kasvas rangelt kaitstava metsa pindala 300 000 hektarini 16.01

Go to page

Kui suur saaks maksimaalselt olla Eestis RMK majandatavate metsade energiatootmine? Kui suure osa see moodustaks Eesti kogu energiatarbimisest?

Lahendus

Niisiis, RMK majandatava metsa pindala on $656263 h a = 6562, 63 k m^{2}$ . Ruutmeetrilt saadav energia $0, 5 W / m^{2}$ .

6562, 63 \cdot 10^{6} m^{2} \cdot 0, 5 W / m^{2} = 1, 64 G W

RMK metsa maksimaalne võimsus on seega $1, 64 G W$ . Teades, et Eestis tarbitakse energiat keskmise võimsusega $7, 14 G W$ , saame, et niisugune metsa laastamine annaks sellest vajadusest

\frac{1, 64 G W}{7, 14 G W} = 22 %

RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul on aastate jooksul kasvanud nii RMK hallatava metsamaa pindala kui ka rangelt kaitstava metsa osakaal kogu metsamaast.

„2007. aastaga võrreldes on rangelt kaitstava metsa pindala riigimetsas kasvanud $2, 4$ korda. RMK andis sellesse oma panuse, tehes 2017. aastal ettepaneku uute metsakaitsealade moodustamiseks ja olemasolevatel kaitsealadel kaitserežiimi karmistamiseks kokku enam kui $30000$ hektaril. Möödunud $14$ aastaga on range kaitsega metsade pindala igal aastal suurenenud keskmiselt $12500 h a$ võrra,“ rääkis Tõnisson.

Kui suur peaks olema energiataimede põld, et see kataks ära kogu Eesti energiavajaduse, kui on teada, et energiataimedest saadav keskmine aastane võimsus

1 m^{2}

kohta on

0, 4 W / m^{2}

? Mitu Muhumaad see oleks?

Lahendus

Kui $1 m^{2}$ -lt saadav võimsus on $0, 4 W / m^{2}$ , siis $1 k m^{2}$ -lt saadav võimsus on suurem nii palju kordi, kui palju on $1 k m^{2}$ suurem $1 m^{2}$ -st:

1 k m^{2} = 1 \cdot 1000 m \cdot 1000 m = 1000000 m^{2}

Ehk siis ruutkilomeeter on miljon ruutmeetrit. Järelikult ühelt ruutkilomeetrilt saaksime:

0, 5 W / m^{2} \cdot 1000000 m^{2} = 500000 W = 0, 5 M W

kus $M W$ on "megavatt", st miljon vatti.

Keskmine energia tarbimise võimsus Eestis on $7, 14 G W$ . Selliseid $0, 5 M W$ tootvaid põlde läheks niisiis tarvis

\frac{7, 14 \cdot 10^{9} W}{0, 5 \cdot 10^{6} W} = 14280

Seega, kogu Eesti energiavajaduse kataks ära energiataimede põld suurusega $14300 k m^{2}$ , mis on ca kolmandik Eesti kogupindalast. Muhumaa pindala on $198 m^{2}$ . Nii et Muhumaades on selle põllu pindala $72 muhumaad - ------------- - - ------------- -$ .

Tuuleenergia

Mõned arvutused

Kui suur on London Array elektrienergia tootmise võimsus ühe ruutmeetri kohta

Lahendus

London Array kohta saab andmeid Wikipediast: https://en.wikipedia.org/wiki/London_Array Sealt saame teada, et

Pindala:	$122 k m^{2}$
Aastane toodang (2015):	$2, 500 G W h$
Projekteeritud maksimaalne võimsus:	$630 M W$

Neist andmetest saame arvutada aastase reaalse võimsuse. Selleks tuleb aastane energiatoodang jagada ajaga, mille jooksul see energia toodeti

\frac{2500 G W \cdot 3600 s}{3600 \cdot 24 \cdot 365} = 285 M W

Pange tähele, et oleme siis energia ühikus $G W h$ asendanud tunni sekundite arvuga tunnis ning ühikuks on siis $G W s$ . Ruutmeetri kohta teeb see

\frac{285 M W}{122 \cdot 10^{6} m^{2}} = 2, 33 W / m^{2}

Seega, London Array reaalne keskmine võimsus 2015. aastal oli $285 M W$ ja võimsus pindalaühiku kohta $2, 33 W / m^{2}$ .

Loode-Eesti meretuulepark

Hiiumaa lähistele planeeritav meretuulepark, maksimaalse koguvõimsusega 700 - 1100 MW.

Go to page

Milline on Eesti tuuleparkide keskmine võimsus ühe ruutmeetri kohta?

Lahendus

Ruutmeetri kohta tuleva keskmise võimsuse arvutamiseks peaksime teadma Eesti tuuleparkide kogupindala ja kogutoodangut. Kasutame avalikke allikaid.

Tuulepargid tootsid Eestis 2018. aastal kokku $590 G W h$ elektrienergiat (allikas) (Võrdle Statistikaameti andmetega!). Tootmisvõimsus oli seega

\frac{590 G W \cdot 3600 s}{3600 \cdot 24 \cdot 365} = 67, 3 M W

Eestis on $139$ tuulikut. (allikas). Kahe tuuliku vahekaugus peaks olema $5 - 7$ rootori diameetrit (allikas). Kui rootori diameeter on näiteks $80 m$ , siis lihtsustatult on ühele tuulikule on vaja maapinda

(7 \cdot 80 m)^{2} = 313600 m^{2}

Võimsus pindalaühiku kohta tuleb

\frac{67, 3 M W}{139 \cdot 313600 m^{2}} = 1, 54 W / m^{2}

Selge see, et niisugune arvutus on ligikaudne. Aga suurusjärguga me väga mööda ei pannud - kui London Array avameretuulepargina annab $2, 3 W / m^{2}$ , siis Eestis maismaal $1, 5 W / m^{2}$ tundub päris realistlik.

Milline peaks olema tuuleparkide kogupindala, et nende toodetud elektrienergiaga oleks võimalik katta kogu meie energiavajadus, kui on teada, et maismaa tuuleparkidest saadav aastane keskmine võimsus

1 m^{2}

kohta on

2 W / m^{2}

? Mitu Muhumaad see oleks?

Lahendus

Kui $1 m^{2}$ -lt saadav võimsus on $2 W / m^{2}$ , siis $1 k m^{2}$ -lt saadav võimsus on suurem nii palju kordi, kui palju on $1 k m^{2}$ suurem $1 m^{2}$ -st:

1 k m^{2} = 1 \cdot 1000 m \cdot 1000 m = 1000000 m^{2}

Ehk siis ruutkilomeeter on miljon ruutmeetrit. Järelikult ühelt ruutkilomeetrilt saaksime:

2 W / m^{2} \cdot 1000000 m^{2} = 2000000 W = 2 M W

kus $M W$ on "megavatt", st miljon vatti.

Keskmine energia tarbimise võimsus Eestis on $7, 14 G W$ . Selliseid $2 M W$ tootvaid tuuleparke oleks meil niisiis vaja

\frac{7, 14 \cdot 10^{9} W}{2 \cdot 10^{6} W} = 3570

Seega, kogu Eesti energiavajaduse kataks ära tuulepark suurusega $3570 k m^{2}$ , mis on ca $8 %$ Eesti kogupindalast. Muhumaa pindala on $198 m^{2}$ . Nii et Muhumaades on selle põllu pindala $18 muhumaad - ------------- - - ------------- -$ .

Päike Eestis

Mõned arvutused

energiatalgud.ee ütleb, et ühe ruutmeetri kohta jõuab Eestis keskmiselt maapinnale

3489 M J

(

0, 0009692442 G W h

) päikeseenergiat, mis vastab

969, 2 k W h / m^{2}

(näiteks kui PV elemendi kasutegur on

15 %

, siis aastane energiahulk on

145, 4 k W h / m^{2}

). Kui suur on sellisele aastasele energiahulgale vastav keskmine võimsus ühe ruutmeetri kohta?

Lahendus

Meil on antud aastane energiatootmine ühe ruutmeetri kohta. Sellele vastava keskmise võimsuse saamiseks tuleb aastane energiatoodang jagada ajaga, mille jooksul see energia toodeti

\frac{145, 5 k W \cdot 3600 s}{3600 \cdot 24 \cdot 365} = 0, 0166 k W \approx 17 W

Seega, nendele andmetele vastava päikesejaama reaalne keskmine võimsus pindalaühiku kohta on $17 W / m^{2}$ .

Milline peaks olema kogu Eesti energiavajadust katva päikesefarmi pindala? Mitu Muhumaad see oleks?

Lahendus

Kui $1 m^{2}$ -lt saadav võimsus on $5 W / m^{2}$ (maapinnale paigaldatavad päikesepatareid), siis $1 k m^{2}$ -lt saadav võimsus on

2 W / m^{2} \cdot 1000000 m^{2} = 2000000 W = 5 M W

Keskmine energia tarbimise võimsus Eestis on $7, 14 G W$ . Selliseid $5 M W$ tootvaid tuuleparke oleks meil niisiis vaja

\frac{7, 14 \cdot 10^{9} W}{2 \cdot 10^{6} W} = 1430

Seega, kogu Eesti energiavajaduse kataks ära tuulepark suurusega $1430 k m^{2}$ , mis on ca $3 %$ Eesti kogupindalast. Muhumaa pindala on $198 m^{2}$ . Nii et Muhumaades on selle põllu pindala $7 muhumaad - ------------ - - ------------ -$ . Või ca $5$ Võrtsjärve.

Hüdroelekter Eestis

Kui suure keskmise võimsusega saaksime toota hüdroelektrit, kui me koguksime kokku KOGU Eestis sadava vihma ja suunaksime selle hüdroelektrijaamadesse?

Lahendus

Kes võtaks hinnata?

Bilanss

Kuidas on võimalik teha nii, et Eesti saaks kogu oma vajamineva energia taastuvenergiaallikatest, st et meie energiatarbe rahuldamiseks ei põletataks üldse fossiilkütuseid?

Taust

Kirjutatakse

Energiakalkulaator

Näidisülesanne

Maailmapanga andmetel oli Eesti kogu energiatarbimine 2015.aastal 132 kWh/p/i

Näidisülesanne

Kogu energiatarbimise võimsus

Elektrienergia tootmine eestis - 2018. aastal 26 kWh/i/p, 2019. aastal 16 kWh/i/p

Näidisülesanne

Tuuleenergia tootmine Eestis 2019.a. - 1,44 kWh/p/i

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Ööpäevane autode arv Tallinn-Tartu maanteel on $\sim 8000$

Näidisülesanne

Kogu kütusekulu (autobensiin, diisel, lennukikütus) 2018. aastal oli kokku $2008, 4$ tuhat tonni

Näidisülesanne

Suurtes katlamajades toodetud soojus 2019.a. - 19,4 kWh/p/i

Näidisülesanne

2020. aasta jaanuari andmete kohaselt on RMK hallatavat metsamaad 1 029 902 hektarit, millest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha).

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Loode-Eesti meretuulepark

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Näidisülesanne

Energiakalkulaator

Maailmapanga andmetel oli Eesti kogu energiatarbimine 2015.aastal 132 kWh/p/i

Elektrienergia tootmine eestis - 2018. aastal 26 kWh/i/p, 2019. aastal 16 kWh/i/p

Tuuleenergia tootmine Eestis 2019.a. - 1,44 kWh/p/i

Ööpäevane autode arv Tallinn-Tartu maanteel on ∼8000

Kogu kütusekulu (autobensiin, diisel, lennukikütus) 2018. aastal oli kokku 2008,4 tuhat tonni

Suurtes katlamajades toodetud soojus 2019.a. - 19,4 kWh/p/i

2020. aasta jaanuari andmete kohaselt on RMK hallatavat metsamaad 1 029 902 hektarit, millest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha).

Loode-Eesti meretuulepark

Ööpäevane autode arv Tallinn-Tartu maanteel on $\sim 8000$

Kogu kütusekulu (autobensiin, diisel, lennukikütus) 2018. aastal oli kokku $2008, 4$ tuhat tonni