Klaas jääb pea või käe külge kinni, kui selles vett keeta. Põnev ja naljakas viis õhuniiskuse või õhurõhu teema alustuseks.

Vahendid:

1. Väike anum (50ml) või väike veiniklaas
2. Paberitükk ja tikud

Protseduur:

1. Näita õpilastele veiniklaasi või anumat ümber pöörates, et see on tühi.

2. Kägarda väike paberitükk kokku.

3. Süüta tikk ja pane paber otsast põlema.

4. Aseta põlev paber anumasse või veiniklaasi ja vajuta klaas koheselt vastu oma otsaesist või käelaba (hoia klaasist kinni seni, kuni tuli kustub ja sa tunned, et klaas on otsaesise/käe küljes kinni).

5. Kui oled veendunud, et klaas on käe/otsaesise küljes kinni, lase sellest aeglaselt lahti (see püsib käe/otsaesise küljes kinni).

Selgitus Kuigi sa näitasid õpilastele klaasi tagurpidi keerates, et selles polnud midagi, oli see tegelikult õhuga täidetud. Asetades klaasi põleva paberitüki, soojenes ning paisus õhk klaasis. Õhu paisumise tõttu liikus õhk klaasist välja ning klaasi käelaba/otsaesise vastu surudes takistati õhu ligipääs sellesse. Seetõttu kustus leek, sest põlemisprotsessi jätkamiseks puudus hapnik. Leegi kustumine klaasis põhjustas õhu jahtumise ning seega ka kahanemise. Niisis langes klaasis olev rõhk madalamale kui atmosfäärirõhk, mistõttu atmosfäärirõhk hoidis klaasi käe/otsaesise küljes kinni. Teisisõnu tekkis klaasi sisse osaline vaakum, mis hoidis seda nahapinna küljes kinni. Hoiatus: osaline vaakum jätab nahale punase jälje, mis kaob mõne tunni jooksul, sõltudes sellest, kui kauaks klaas naha külge jäeti.