Vahendid:

1. Keskmise suurusega pappkast
2. Tugev polüetüleenleht (kasti ühe külje katmiseks)
3. Neli pikka rasket kummipaela, kummitihend
4. Kaks väikest petri tassi, kontsentreeritud ammoniaak, kontsentreeritud vesinikkloriidhape

Protseduur:

1. Lõika kasti põhja umbes 15 cm diameetriga ümmargune auk ja pööra kasti avatud otsa küljed kasti sisse.

2. Kinnita pikad kummipaelad klambrilööjaga ühest otsast auguga külje igasse nurka ning teisest otsast kummitihendi külge (vt Joonis).

3. Kata kasti avatud külg võrdlemisi lõdvalt polüetüleenlehega ning teibi selle servad tihedalt kasti külge.

4. Vajuta kummitihend lehe keskele, keera leht tihendi ümber ning seo see väikese kummipaelaga kinni.

5. Nüüd on õhutulistaja valmis. Lase mõnel õpilasel hoida kastist umbes 10 m kaugusel paberitükki või riidetükki ning tulista selle suunas „õhukuul,” hoides selleks kasti kinni, suunates auk paberi poole, tõmmates kummitihendist ning see siis järsult vabastades (vt Joonis).

6. Õhutulistajat saab panna ka suitsurõngaid moodustama. Teibi petri tassid üksteise kõrvale kasti alla, aseta ühte tassi paar tilka kontsentreeritud ammoniaaki ja teise paar tilka kontsentreeritud vesinikkloriidi. Tulista suitsurõngaid!

Selgitus Kasti tehtud ringikujuline avaus võimaldas väljuval õhul moodustada ümmargusi „kuule“, mis suudavad läbi õhu liikuda palju kiiremini ja kaugemale. Avause teise kuju korral takistaks kast seda loomulikku vedeliku liikumist. Suits tekkis ammoniaagi ja vesinikkloriidi gaasidest ehk aurudest: NH₃ + HCL -> NH₄CL, moodustades ammooniumkloriidi, mis on tahkis (suits koosneb gaasis segunenud väga väikestest tahketest osakestest). Täida õhutulistaja õhuvärskendaja või parfüümi abil ning tulista „lõhnakuule“ publikusse!