Vahendid:

1. Erineva suurusega korgid (üks kahe õpilase peale)
2. Madal veega täidetud kandik (üks kahe õpilase peale)

Protseduur:

1. Jaga õpilased paaridesse ja anna igale paarile kandik ja kork.

2. Lase õpilastel kandik veega täita ja korki vee peal ujutada. Vett peab olema piisavalt, et kork ei lohiseks mööda kandiku põhja.

3. Paiguta õpilased üksteise vastu ja kandik nende vahele. Korki võidusõidu ajal puudutada ei tohi.

4. Märguande peale puhub üks õpilane korgi kandiku ühest servast teise ja teine õpilane tõstab käe, kui kork kohale jõuab (et näidata finišeerimise aega).

Selgitus Õhuvool korgi suunas sisaldab molekule, millest igaüks omab kineetilist energiat. Kui molekulid korgiga kokku põrkavad, kandub osa sellest energiast korgile üle ning kork hakkab liikuma. (Molekulid liiguvad soojusliikumise tõttu juba niigi ja seda umbes 100 korda kiiremini kui puhumise õhuvool, ent sellest liikumisest tulenevad põrked korgiga on tasakaalus põrgetega korgi teisel küljel – see ongi õhurõhk. Puhumine tekitab korgi ühe ja teise külje vaheliste põrgete tugevustes väikese ebavõrdsuse.) Korgi liikumise kiirus sõltub puhumise tugevusest; sellest, kas õhuvool tabab korgi püstist otsa või kumerat külge; ning korgi suurusest. Suuremal korgil on suurem pind, mille suunas puhuda, mistõttu liigub see vaatamata oma suuremale kaalule kiiremini kui väike kork. Lisaks sellele võib korgi kiirust mõjutada puhumise suuna nurk, vedeliku tüüp jm. See katse näitab, et liikuv õhuvool kannab endaga kaasa energiat ehk õhumolekulide kineetilist energiat.