Iseorienteeruvad kaardid

Vahendid:

  1. Pakk mängukaarte

Protseduur:

1. Võta kaardipakk, seisa sirgelt. Hoia ühte kaarti enda ees horisontaalselt kahe sõrme vahel ja küsi: Mis te arvate, kuhu see kaart kukub? Kas otse alla? Seejärel lase kaart lahti.

2. Hoia järgmist kaarti pöidla ja nimetissõrme vahel vertikaalselt lühikestest servadest ent veidi vasakule kaldu ja küsi sama küsimus ning pilla kaart maha.

3. Hoia järgmist kaarti samamoodi, ent veidi paremale viltu ja küsi taaskord sama küsimus. Pilla seegi kaart maha.

Kus esimene, teine ja kolmas kaart maandusid?
Mis pani nad erinevalt langema?
Milline kaartidest oli langedes stabiilne?
Kuidas saaks kaardid jagada kolme võrdsesse hunnikusse, pillates neid põrandale? (Seda peaks küsima enne katset.)
Mis juhtuks, kui laseks neil kukkuda kolmest erinevast asendist, hoides kinni pikematest servadest?
Kuidas kaardid kukuksid kahe kaupa?
Kuhu kaardid maanduksid, kui neid hoida suvaliselt käes?

Selgitus Kui lasta kaardil kukkuda horisontaalsest asendist,  jääb see horisontaalseks ja kukub enam-vähem otse alla. Seda põhjustab ühesugune õhuvool igal pool ümber kaardi. Kui hoida kaarti vertikaalselt, vajub kaart veidi viltu ja seetõttu tekib kaardi ühele küljele suurem takistus kui teisele, tõmmates kaarti veel rohkem viltu. Kui kaart hakkab pöörlema, siis see jääbki pöörlema. Kaardid, mis olid veidi vasakule kaldu, pöörlevad päripäeva; paremale kaldu olnud kaardid pöörlevad vastupäeva (katse läbiviija vaatenurgast). Seda katset saab teha ainult seisva õhuga siseruumis. Õues ei tule sama tulemus, sest tuul jaotab kaardid täpselt sama juhuslikult, justkui oleks kaart enne pillamist käes olnud juhuslikus asendis.