Kuum hape (HOIATUS! Katset võib teha ainult tõmbekapis või õues!)

(HOIATUS! Katset võib teha ainult tõmbekapis või õues!)

Vahendid:

  1. Kaaliumkloraat (KClO3), tuhksuhkur, kontsentreeritud väävelhape (H2SO4)
  2. Aurustumisnõu, pipett

Protseduur:

1. Sega aurustumisnõule umbes üks teelusikatäis tuhksuhkrut ja üks teelusikatäis kaaliumkloraati.

2. Moodusta pulbrist kuhi ja tee selle keskele väike auk.

3. Võta pipeti abil veidi väävelhapet (ole ettevaatlik, et hapet riietele ega nahale ei läheks).

4. Tilguta üks tilk hapet pulbrikuhja keskele (siruta seda tehes oma käsi võimalikult kaugele välja). Soorita see katse tõmbekapi all või õues.

Mis tüüpi energiaallikas tekitas soojust?
Kumb kahest pulbrist tegelikult põles?
Mis võis põlemisel olla hapniku allikaks?
Mis tekitas soojuse sellel isesüttimisel?

Selgitus Antud katse näol on tegu näitega keemilisest soojusallikast, mis tekitab isesüttimise. Hapniku vabastamiseks kaaliumkloraadist on vaja lisasoojust, mis luuakse väävelhappe ja suhkru abil. See soojus eraldab kaaliumkloraadist (KClO3) väga aktiivse hapniku aatomkujul. Vabanenud hapnik oksüdeerib suhkrut veelgi. See oksüdeerimine vabastab nii palju soojust, et suhkur lahvatab leekidesse. Seega hakkas kahest kasutatud pulbrist põlema suhkur; kaaliumkloraat tagas põlemiseks vajaliku hapniku. Keemilisi reaktsioone, milles vabaneb energia, nimetatakse eksotermilisteks; energiat neelavaid reaktsioone nimetatakse endotermilisteks.