Ülesmäge veeremine?

Mehaanilise energia jäävus kehtib alati. Kui tundub, et see nii ei ole, tuleb vaadata, kuidas sind petetakse.

Vahendid:

  1. Papist või kartongist ribad (umbes 3 cm laiused)
  2. Paberkaardid ja kleeplint

Protseduur:

1. Moodusta papiribadest kitsas V-kujuline kaldpind ning kinnita paksem papitükk V avatud otste külge nii, et see ots jääks teisest umbes 2 cm kõrgemale. (joonis B)

2. Moodusta paberkaartidest kaks identset koonust ning teibi need kokku (joonis A). Veendu, et kaksikkoonuse pind oleks sile (eriti teibitud kohad).

3. Aseta kaksikkoonus V-kujulise kaldpinna madalamasse otsa ning lükka see kõrgema otsa suunas kergelt liikuma.

Kuidas saab miski veereda ülesmäge?
Kas kaksikkoonus jäi teise otsa veeredes lauast kõrgemale?
Kas ka silinder veereks sellisest V-kujulisest kaldpinnast üles?
Milline jõud pani kaksikkoonuse veerema V avatud otste poole?
Mida teeks kera samasugusel kaldpinnal?

Selgitus Antud katse kutsub üles tähelepanelikkusele, tekitades illusiooni ülesmäge veerevast kaksikkoonusest. Tegelikult veereb koonus allamäge, alustades veeremist kõrgemalt (kaldpinna madalamast otsast) ning lõpetades lauale lähemal (kaldpinna kõrgeimas otsas). Liikumist saab vaadelda, kui keskenduda kaksikkoonuse tipu liikumisele või mõõtes selle kõrgust laua pinnast enne ja pärast veeremist.

Antud nähtus tuleneb kaksikkoonuse ja kaldtee kujust, kuna kaksikkoonuse raskuskese laskub madalamale kui koonus kaldtee suletud otsast avatud otste suunas veereb. Silindrikujuline keha ei suudaks sellisel kaldpinnal “ülesmäge” veereda. Kerakujuline keha, näiteks pall, oleks võimeline veerema kaldtee kõrgema otsa suunas, kuid kukuks palju kiiremini kaldtee harude vahelt maha.