Langevad sendid

Vahendid:

  1. Kaks münti või mistahes senti
  2. Paksem paberi- või papitükk (7 x 12 cm)

Protseduur:

Kuidas katset läbi viia.

1. Voldi paberitükk kõigepealt pooleks, seejärel kummaltki poolt ühe kolmandiku jagu väljapoole.

2. Aseta kummalegi poole keskmist murdejoont üks sent ning tõsta pabervoldik laua servale (vt joonis).

3. Lase voldiku teise otsa pihta parema käe sõrmega nipsu. Üks sentidest lendab umbes 5 m kaugusele ning teine kukub täpselt samal hetkel otse põrandale.

4. Küsi õpilastelt: “Kumb sent jõuab esimesena põrandale?” (Oodatav vastus: “Otse põrandele kukkuv sent”). Laske paberitüki pihta nipsu ning kuulake, kuidas sendid põrandale kukuvad.

Kas te kuulsite üht või kaht kõlksu?
Mida tähendab see, et te kuulsite ainult üht kõlksu?
Kas liikumise suund mõjutab langemise kiirust või langemiseks kulunud aega?
Mida selles demonstratsioonis ei arvestatud?
Mida saab sellest demonstratsioonist järeldada erinevates liikumissuundes kukkuvate kehade kohta?

Selgitus Kuna mõlemad sendid alustasid liikumist samal hetkel, hakkas gravitatsioonijõud sentidele üheaegselt mõjuma. Jõu allapoole mõjuv komponent ning seega ka kiirendus on sentide jaoks võrdne, ning selle tulemusel jõuavad sendid maapinnale üheaegselt. Seetõttu on kahe sendi kukkumisel kuulda vaid üht (esimest) valjut kõlksu hoolimata ühele sendile mõjuvast algsest horisontaalsest jõust. Kui üks sentidest asendada klaaskuulikesega, on endiselt kuulda vaid ühte kõlksu, viidates tõsiasjale, et kõik kehad kukuvad sama kiirendusega (vaakumis). Antud katse puhul ei arvestata õhutakistusega, sest kukkumine on küllaltki lühike.