Taldrikukarussell

Vahendid:

  1. Tavaline taldrik ning 4 kahvlit
  2. Kaks korki või toorest kartulit
  3. Lahtikorgitud pudel ning nõel

Protseduur:

1. Torka nõel vertikaalselt pudeli peale pandud korgi sisse ning aseta pudel laua keskele.

2. Lõika kaks ülejäänud korki terava noaga pooleks (nii, et lõikepinnad jääksid ühtlased) või kui korki ei ole parasjagu käepärast, lõika pooleks neli ühesuurust toorest kartulit.

3. Torka poolikute korkide sisse (või kartulitükkidesse) kahvlid ning aseta need nii, et need ripuksid üle taldrikuääre (vt joonis).

4. Tasakaalusta taldrikust ja kahvlitest koosnev süsteem nõela nürima otsa peal (võib ka teravama otsa peal, kui suudad nõela nüri otsa korgi sisse torgata).

5. Puhu õrnalt ühes suunas kahvlite poole (või lükka kergelt), et taldrik hakkaks pöörlema.

Kas taldrik püsiks nõela peal tasakaalus ka ilma kahvliteta?
Mis funktsiooni täidavad rippuvad kahvlid?
Mida tegid kahvlid süsteemi raskuskeskmele?
Kus asub taldriku raskuskese, kui kahvleid ei ole?
Kus asub kahvlitest ja taldrikust koosneva süsteemi raskuskese?
Kas korgi- või kartulitükkide pooleks tegemine muudaks süsteemi stabiilsemaks? Oleneb sellest üldse midagi?
Kas süsteemi stabiilsemaks tegemiseks tuleb kasutada suuremaid või väiksemaid tükke? Miks?

Selgitus Taldrikut üksi ei saa nõelal tasakaalustada, sest selle raskuskese paikneb toetuspunktist ülevalpool. Asetades kahvlid üle taldrikuääre rippuma, viisime süsteemi raskuskeskme allapoole - toetuspunktist nii palju allapoole, et süsteem muutus stabiilseks.

Mida suurem osa süsteemi massist paikneb allpool toetuspunkti, seda stabiilsem see on. Seega on kartulitükkide asemel parem kasutada korgitükke, sest need kaaluvad palju vähem (neil on väiksem mass). Mida suuremaid kartulitükke kasutada seda ebastabiilsemaks muutub kogu süsteem, sest suurem osa massist asub toetuspunktist ehk nõelapeast kõrgemal.