TUUL SEPP, lugu on avaldatud ajakirjas Sirp.

Sünnihetke pidamine elu algusmomendiks on kahtlemata väär. Inimese elu saab alguse viljastumishetkel ja emaüsast väljumine ei muuda üldjuhul kuigi palju seda, milline inimene on. Ometi tähistatakse väga erinevates kultuurides iga inimese elus päeva, kui Maa tema sünnimomendist alates veel ühe tiiru ümber Päikese on jõudnud teha. Muidugi on uhke teada, et oleme kiirusel 30 kilomeetrit sekundis taas selle 940 miljoni kilomeetrise ringi läbi tuhisenud, kuigi ise ei ole me sellesse saavutusse panustanud. Miks mitte seda tähistada! Kas aga sünnikuupäev mõjutab inimese elus ka rohkemat kui valikut, kas pidada iga-aastast pidu aias või kaminatule paistel?

Astroloogiat, taevakehade mõju maistele, igapäevastele sündmustele on tähtsaks peetud aastatuhandeid. Levinud on arusaam, et inimese iseloomu ja elukäiku mõjutab taevakehade asend tema sünnimomendil. Planeetide ja tähtede seisu kasutatakse ka tuleviku ennustamiseks ning inimsuhete analüüsimiseks. Millal abielluda? Kes sobib kellega kokku? Kuidas selle või teise tähtkuju esindajaga suhelda? Kõigele leiab astroloogiast vastuse. „Mu poeg on lõvi,“ kuulsin ütlemas üht ema, „seepärast vajab ta palju kiitust.“ Mul oli hea meel, et poiss oli just sel kuupäeval sündinud, muidu ehk poleks ema tema tunnustamist vajalikuks pidanud.

Kinnituskalduvus

On ilmselge, et astroloogia kuulub pseudoteaduste alla ja püüdlused teadusliku meetodi abil tõestada päikesemärgi mõju inimese eluõnnele on juba ette määratud läbikukkumisele. Läheb vaja väga head fantaasiat, et vanade kreeklaste eeskujul taevavõlvil tähtede moodustatud kujundeid lõvi, vähi või neitsina kirjeldada. Lihtsam on isegi näha Austraalia aborigeenide kirjeldatud emu, kelle moodustavad Linnutee tumedamad alad. Miks peaks antiikajal julge käega tähest täheni tõmmatud kriipsudest moodustunud kujunditel olema põhjuslik mõju iseloomule ja elukäigule, on küsimus, millele võiks proovida vastata iga uhke Lõvi, jäärapäine Jäär või kaalutlevad Kaalud. Sellest hoolimata kinnitavad väga paljud tublid ja arukad inimesed horoskoopidest rääkides, et „midagi seal ikkagi on“. Horoskoobid näivad sageli kõnelevat tõtt, hoolimata põhjusliku seose absurdsusest. Miks see nii on?

Esimene lihtne seletus horoskoopide paikapidavusele on kinnituskalduvus (confirmation bias), mis selgitab, kuidas inimestele jäävad valikuliselt meelde vaid need olukorrad, kus horoskoobiennustused paika olid pidanud. Kinnituskalduvus on kalduvus välja otsida ja eelistada uskumusi toetavaid fakte ning tõlgendada informatsiooni nii, et see kinnitab olemasolevaid veendumusi, aga sealjuures ei pöörata tähelepanu alternatiivsetele võimalustele ja seletustele. See viib liigse enesekindluseni ja soovimatuseni oma veendumust muuta isegi ülekaalukate tõendite olemasolu korral.

Ka teadusmaailmas võetakse teadustulemusi, mis kinnitavad kehtivat hüpoteesi, oluliselt lihtsamini omaks kui vastupidiseid tõendeid. Omaksvõetud hüpoteesi ümberlükkavaid teaduskatseid peetakse läbikukkunuks ja nende metoodiliste pisiasjade kallal noritakse rohkem kui üldarusaamaga kooskõlas olevate tulemuste puhul. Kas teaduses on selline süstemaatiline kallutatus ratsionaalne või mitte, on vaieldav, kuid paratamatult on selle tagajärjeks halbade teooriate ja nõrkade hüpoteeside ebaloomulikult pikk eluiga.¹ Kahtlemata on aga selle tulemuseks see, et teadusartiklile retsensente valides tasub eelistada inimesi, kelle vaated lähevad autoriga kokku, kuigi see teaduse arengule tervikuna head mõju ei avalda.

Näiteks on psühholoogiateadlaste seas tehtud uuring näidanud, et vaid artiklite lühikokkuvõtetega tutvudes hinnati kvaliteetsemaks ja asjakohasemaks selliseid uurimusi, mille tulemused olid kooskõlas teadlase eelnevate veendumustega.² Kinnituskalduvuse esinemisele on viidatud ka kõikvõimalike muude inimrühmade, näiteks arstide ja poliitikute, ja ka lihtsalt ennast igapäevauudistega kursis hoidvate kodanike puhul¹. Kahtlemata leiab veebilehti läbi lapates oma veendumustele kinnitust nii homoabielu pooldaja kui ka vastane, samuti nii avatud kui ka tõrjuva pagulaspoliitika pooldaja.

Kinnituskalduvuse puhul on tegemist enesepettusega, kuna tõendeid ei hinnata objektiivselt ja tihtipeale jäädakse väärate veendumuste juurde. Kuna see kalduvus on nii laialt levinud, siis on sellisel enesepettusel ilmselt evolutsioonilised põhjused. Kuidas soosib looduslik valik enesepettust? Valede kangekaelne uskumine võiks ju ellujäämist hoopis vähendada. Teise nurga alt vaadates võib aga kinnituskalduvuse puhul tõmmata paralleele endasse uskumisega. On ilmselt palju olukordi, kus enesekindlus ja sellest lähtuv kiire otsustusvõime määravad kui mitte elu ja surma, siis edu või ebaedu. Isegi valedel põhinev enesekindlus võib olla looduslikus valikus eelistatud pidevale kõhklemisele ja oma otsuste ümbertegemisele. Veendunud enesepettus aitab teisi ennast uskuma panna ja aju töötab paremini, kui ei pea keskenduma vastuoludele.³

Foreri efekt

Teine seletus horoskoopide paikapidavusele tuleneb nn Foreri efektist (nimetatud ka Barnumi efektiks). See selgitab inimese kalduvust hinnata omaenda kohta käivaks väiteid, mis on üsna üldised ja kehtivad väga paljude kohta.⁴ Efekt on nime saanud psühholoog Bertram Foreri järgi, kes oma katsetega näitas, et kiputakse omaks võtma üldisi uduseid isiksusekirjeldusi, taipamata, et sama kehtib tegelikult pea kõigi kohta. Forer tegi selle tõestamiseks oma üliõpilaste seas katse, kus kõigepealt tuli igaühel täita isiksusetest ning seejärel anti tagasisidena igaühele tema isiksuse kirjeldus.⁵ Tudengid pidid oma kirjelduse paikapidavust hindama 5 punkti skaalal (0 – väga kehv, 5 – ideaalne) ning keskmiseks hindeks pandi silmapaistvalt tugev 4,26. Mida üliõpilased hinnangut andes ei teadnud, oli see, et kõik nad olid saanud sama kirjelduse ning alguses täidetud isiksuseteste ei lugenud professorihärra läbigi.

Kontrollige ka enda peal, kui hästi Foreri isiksusekirjeldus teiega klapib. See kõlas järgmiselt. „Sa vajad teiste heakskiitu ja imetlust. Enda suhtes kipud olema kriitiline. Sul on palju kasutamata potentsiaali, mille saaksid enda kasuks tööle panna. Sinu isiksuses esineb küll nõrkusi, kuid üldiselt suudad neid kompenseerida. Seksuaalelus on sul esinenud probleeme. Kuigi väljapoole paistad distsiplineeritud ja enesekindel, oled mõnikord sisemiselt ebakindel ja murelik. Ajuti kahtled sügavalt, kas langetasid õige otsuse. Sulle meeldivad aeg-ajalt toimuvad muutused, üksluise eluga muutud rahutuks. Pead ennast sõltumatuks mõtlejaks ja ilma veenvate tõenditeta teiste väidetega ei nõustu. Elu on õpetanud, et liigne avameelsus ei ole alati arukas. Oled ajuti väga ekstravertne ja seltskondlik, kuid mõnikord muutud vaoshoituks ja ettevaatlikuks. Mõned sinu püstitatud eesmärgid on ebarealistlikud. Üheks peamiseks elueesmärgiks on turvalisus.“

Kas on täpselt nagu sina? Uskumatu, kas pole? Et isiksusekirjeldus (või tähtkuju iseloomustus) hästi klapiks, on olulised kolm tegurit.⁶ Esimene selle artikli lugejate puhul ei kehti – inimene peab uskuma, et kirjeldus-ennustus on tehtud just talle ning seetõttu omistama väidetele isikliku tähenduse. Teiseks peab inimene uskuma kirjelduse-ennustuse koostaja autoriteeti. Kolmandaks peab analüüsis loetletama peamiselt häid omadusi. Usaldusväärsuse suurendamiseks on kasulik lisada ka sõnu „mõnikord“ ja „aeg-ajalt“. Kes meist ei peaks ennast üldiselt toredaks inimeseks, kes aeg-ajalt raskustesse satub ja endas kahtleb!

Sünniaeg mõjutab

Tulgem tagasi paljude kahtluse juurde, et „midagi seal siiski on“. Neile tundub, et sünniaeg siiski mõjutab inimesi. Huvitaval kombel on selles väites omajagu sisu. On tehtud ridamisi uuringuid, mis näitavad, et sünniaeg tõepoolest mõjutab inimese elu, kuna üsasisese arengu ning esimeste elukuude keskkond on oluline inimese arenemisel, kujundades mitte ainult inimese tervist, vaid ka iseloomu. Arengukeskkonda mõjutab aga peamiselt see, milline aastaaeg parajasti on. Selle tulemusena võib sünniaeg (ja selle kaudu ka tähemärk) tõepoolest korreleeruda (ehk statistiliselt olulises seoses olla) teatavate isiksuseomadustega. Vaatame mõnda sellist seost kirjeldavat uurimust lähemalt.

Sünniaja mõju osas vaimuhaigustesse haigestumise tõenäosusse on teadlased üsna üksmeelel.⁷ Aastaaegade vaheldumine võib mõju avaldada juba enne sündi, näiteks päikesekiirguse hulga (D-vitamiin!), liikumisaktiivsuse, värske toidu kättesaadavuse, õhus leiduvate tolmulestade või viirushaiguste suurema leviku kaudu. Täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpoteesi kohaselt mõjutab väliskeskkond loote kudede struktuuri ja rakkude tegevust ning selle kaudu täiskasvanuea haigestumust⁷. Seniajani on enamik uuringuid keskendunud skisofreenia esinemise ja sünniaja seosele ning eri maadest pärit tuhandete patsientide uuringud viitavad, et talvel ja kevade alguses sündinutel on suurem tõenäosus sellesse tõppe haigestuda. Samuti on sünniaastaajaga seostatud bipolaarset häiret, sügavat depressiooni ja suitsiidikäitumist⁷.

Kevadelaste suuremat kalduvust suitsiidikäitumisele on tõestatud näiteks Inglismaa ja Walesi andmete põhjal, kus oli vaadeldud ligi 27 000 suitsiidijuhtu. Leiti, et aprillis, mai ja juunis sündinutel oli keskmiselt 17% suurem enesetapu tõenäosus kui muudel kuudel sündinud inimestel.⁸ Naiste puhul oli mõju veelgi tugevam – koguni 30%. Taas tuuakse põhjenduseks täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpotees.

Mõni aasta tagasi Soomes Karjalas korraldatud uuringu põhjal kirjeldatakse põhjuslikku seost sünniaja ja allergiate esinemise tõenäosuse vahel kuni nelja-aastastel lastel.⁹ Toiduallergiaid (eelkõige piima- ja munatalumatust) esines kõige rohkem oktoobris-novembris sündinud lastel (10% lastest olid allergikud) ning madalaim juunis-juulis sündinud lastel (5% lastest). Autorid on pakkunud välja ka põhjusliku seletuse. Sügisestel lastel oli kevadel kaskede ja leppade õitsemise ajal ema kõhus käsil esimene arengutrimester. Suvelapsed läbisid selle arenguperioodi aga detsembris-jaanuaris, kui õietolmu õhus ei olnud. Ema kokkupuude õietolmuga esimese rasedustrimestri lõpus mõjutas seega sündimata lapse immuuntundlikkuse kujunemist.

Nagu eespool mainitud, on varakevad lapseootuseks halb aeg ka viirushaiguste hooaja tõttu. Nii leiti, et ebaproportsionaalselt palju (40 protsenti) düsleksiaga poisse on suvel sündinud, ning põhjuseks on ilmselt raseduse keskajal ema põetud gripp või leetrid.¹⁰ Tüdrukute kohta ei saadud selle uuringu põhjal seoseid kinnitada väikese valimi tõttu (tüdrukutel esineb düsleksiat ka harvemini). Huvitav on ka analoogset seost analüüsiv uuring, mis näitab, et sügisel sündinud lastel on koolis lugemisega rohkem probleeme, aga siinkohal pole põhjuseks mitte looteline areng, vaid tõsiasi, et suve lõpus, sügise alguses sündinud lapsed lähevad enamasti kooli nooremana kui muudel aastaaegadel sündinud lapsed ning jäävad seetõttu esialgu teistest veidi maha.¹¹

Suhtelise vanuse mõju

Samasugust seost on täheldatud ka sportlike saavutuste juures.¹² Nimelt on suurem tõenäosus saada tippsportlaseks aasta alguses sündinud lastel, kuna spordivõistlustel peetakse arvestust sünniaasta järgi ning äärmuslikel juhtudel võib ühes vanuseklassis olevatel lastel olla ligi aastane vanusevahe. Loomulikult on sel juhul eelis aasta alguse lastel. Edu motiveerib aga rohkem pingutama, pidevalt „eakaaslastele“ allajäämine aga viib suurema tõenäosusega spordist loobumiseni. Näiteks tippjalgpallurid on üldjuhul sündinud aasta alguses ja aasta lõpus sündinuid tippude hulgas peaaegu polegi. Ka NHLi valitud mängijad on palju suurema tõenäosusega sündinud aasta alguses kui aasta lõpus.¹³ Üldisemalt kannavad sellised nähtused, kus veidi vanem vanuserühm suurema tõenäosusega edu saavutab, nimetust „suhtelise vanuse mõjud“ (relative age effects).

Sünnikuu ja haigused

Columbia ülikooli teadlased võtsid hiljuti ette eriti põhjaliku uuringu ning tõid välja enam kui 1,7 miljoni patsiendi sünnikuu ja 1688 haiguse vahelised seosed.¹⁴ Kokku leidsid nad 55 haigust, mille esinemissagedus sõltus inimese sünnikuust. Sünnikuu mõju kestab kogu elu. Mõni näide. Aasta alguses sündinud inimestel on sagedamini südamehaigusi ja meestel on suurem tõenäosus haigestuda halvaloomulisse eesnäärmevähki, aasta lõpus sündinud aga saavad kergemini nahaaluseid verevalumeid, oksendavad sagedamini ja haigestuvad ägedatesse ülemiste hingamisteede nakkustesse.

Selle aasta märtsikuus avaldatud uurimuses¹⁵ pakutakse välja ka põhjuslik mehhanism, mille kaudu sündimisaegsed keskkonnatingimused võivad inimese tervist edaspidi mõjutada. Autorid näitavad, et põhjuseks on epigeneetilised muutused inimeste DNAs. Erinevalt DNA järjestusest, mille igaüks pärib oma vanematelt, toimuvad geenide avaldumist mõjutavad epigeneetilised muutused vastusena keskkonnatingimustele ning nende mõju võib olla väga pikaajaline. Seega DNA järjestus sünniaja toimel küll ei muutu, kuid DNA peale võidakse vastavalt sünniajal valitsevatele keskkonnatingimustele kinnitada märgised, mis mõjutavad geenide avaldumist kogu inimelu jooksul.

Kirjeldatud uurimuses leitakse esmakordselt, et 367 18aastase katsealuse DNAs oli näha epigeneetilisi erinevusi (DNA metüleerimine) sõltuvalt sellest, mis aastaajal nad olid sündinud. Need erinevused on seotud ka allergiate esinemise tõenäosusega. Kui samad analüüsid tehti vastsündinutel, siis epigeneetilisi erinevusi ei leitud. Sellest järeldatakse, et DNA metüleerimine toimub pärast sündi, mitte raseduse ajal. Sarnaselt eelnenud uuringutega tuli esile, et sügistalvised lapsed on suuremas allergiariski rühmas. Autorid ei soovita küll vastavalt sellele teadmisele sügisel sünnitamist vältida, kuid rõhutavad, et sügiseste vastsündinute emad peaksid erilist tähelepanu pöörama D-vitamiini tarbimisele ja päikese käes viibimisele.

Sünniaeg ja iseloom

Kuna horoskoopides keskendutakse sagedamini isiksuse kirjeldamisele kui allergiariskile, siis vaatame ka siin lõpetuseks üle seosed sünniaja ja iseloomu vahel. Korrelatiivseid uurimusi on avaldatud arvukalt. On näidatud, et detsembrist veebruarini sündinud on vähem meeldiva loomuga või et suvel sündinud mehed ei ole nii kohusetundlikud, kuid taas tuleks eelistada selliseid analüüse, kus püütakse seostele anda põhjuslik seletus. Mõni aasta tagasi esitlesid ungari teadlased oma uurimis­tulemusi, mille kohaselt sünniaeg mõjutab isiksusega seotud neurotransmittereid, nagu dopamiin ja serotoniin, ning see mõju võib kesta kogu elu.¹⁶ Nii näitasid nad, et suvel sündinutel esineb sagedamini meeleolu kiiret kõikumist, kevadised ja suvised sünnipäevalapsed on sagedamini ülemäära positiivsed, talvelapsed on vähem ärrituvad ning talvel sündinutel esineb sagedamini depressiooni.

Kuigi on meelitav mõelda, et tühine maine elu on seotud tähtede asetusega kõrgel kosmoses, tuleb siiski leppida asjaoluga, et horoskoobid on ilmselt täiesti kasutud. Kuna tegemist on valetamise pealt rahateenimisega, peaks nende avaldamine pea igas ajalehes panema kulmu kergitama iga vähegi kriitilisema mõtlemisega inimese. Oma vooruste ja puuduste ning inimeste omavahelise sobivuse-sobimatuse põhjendamine sünnitähtkujuga on aga piinlik. Miks mitte kasutada tühja jutu asemel leheruumi hoopis teadustulemuste kirjeldamiseks, mille tõesust on vähemalt üritatud teadusliku meetodiga kontrollida? Siinses artiklis kirjeldatud seosed sünniaja ja inimese elukäigu vahel on vaid väike osa kõigest, mida teaduskirjanduses on avaldatud, nii et materjali jagub.

Aus horoskoop

Niisiis, palun väga: (mulle teadaolevalt) esimest korda eesti meediaajaloos on siin aus horoskoop maikuus sündinud inimestele. Teil esineb suurema tõenäosusega ülemäärast positiivsust kui depressiooni, kuid sellest hoolimata on teil teistel kuudel sündinud inimestega võrreldes suurem enesetapu tõenäosus, eriti kui juhtute olema naine. Allergiarisk on teil väiksem kui sügisel sündinutel. Teil võib esineda lugemisraskusi, kuid siiski olete selles osas paremas seisus kui mõni kuu hiljem sündinud. Tippsportlaseks saamiseks oleksite aga pidanud sündima mõni kuu varem, nii et leppige keskpärasusega (lohutuseks: sügistalvistele lastele peaksite siiski olema võimeline ära tegema).

1. Trivers, R. 2011. Deceit and self-deception. Fooling yourself the better to fool others. Penguin Book Ltd, London.
2. Taber, C. S., Lodge, M. 2006. Motivated skepticism in the evaluation of political beliefs. American Journal of Political Science 50: 755–769.
3. Hergovich, A., Schott, R., Burger, C. 2010. Biased Evaluation of Abstracts Depending on Topic and Conclusion: Further Evidence of a Confirmation Bias Within Scientific Psychology. Current Psychology 29: 188–209.
4. Caroll, R. T. 2003. The Skeptic’s Dictionary: A Collection of Strange Beliefs, Amusing Deceptions, and Dangerous Delusions. Wiley.
5. Forer, B. R. 1949. The fallacy of personal validation; a classroom demonstration of gullibility. Journal of Abnormal Psychology 44: 118–23.
6. Dickson, D. H., Kelly, I. W. 1985. The ‘Barnum Effect’ in Personality Assessment: A Review of the Literature. Psychological Reports (Missoula) 57: 367–382.
7. Disanto, G., Morahan, J. M., Lacey, M. V., DeLuca, G. C., Giovannoni, G., Ebers, G. C., Ramagopalan, S. V. 2012. Seasonal Distribution of Psychiatric Births in England. PLoS ONE, doi http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0034866.
8. Salib, E., Cortina-Borja, M. 2006. Effect of month of birth on the risk of suicide. The British Journal of Psychiatry 188: 416–422.
9. Pyrhönen, K., Läärä, E., Hiltunen, L., Kaila, M., Hugg, T., Näyhö, S. 2012. Season of the first trimester of pregnancy predicts sensitisation to food allergens in childhood: a population-based cohort study from Finland. Journal of Epidemiology and Community Health , doi: 10.1136/jech.2009.105411
10. Livingston, R. Adam, B. S., Bracha, H. S. 1993. Season of birth and neurodevelopmental disorders – summer birth is associated with dyslexia. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry 32: 612–616.
11. Donfrancesco, R., Iozzino, R., Caruso, B. 2010. Is season of birth related to developmental dyslexia? Annals of Dyslexia 60: 175–182.
12. Levitt, S. D., Dubner, S. J. 2009. Freakonomics: A Rogue Economist Explores the Hidden Side of Everything. William Morrow Paperbacks.
13. Deaner, R. O., Lowen, A., Cobley, S. 2013. Born at the Wrong Time: Selection Bias in the NHL Draft. PLoS ONE, doi http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0057753
14. Boland, M. R., Shahn, Z., Madigan, D., Hripcsak, G., Tatonett, N. P. 2015. Birth Month Affects Lifetime Disease Risk: A Phenome-Wide Method. Journal of the American Medical Informatics Association, doi: http://dx.doi.org/10.1093/jamia/ocv046
15. Lockett, G. A., Soto-Ramírez, N., Ray, M. A., Everson, T. M., Xu, C.-J., Patil, V. K. Terry, W., Kaushal, A., Rezwan, F. I., Ewart, S. L., Gehring, U., Postma, D. S., Koppelman, G. H., Arshad, S. H., Zhang, H., Karmaus, W., Holloway, J. W. 2016. Association of season of birth with DNA methylation and allergic disease. Allergy, doi: 10.1111/all.12882
16. Gonda, X. 2014. Birth season affects your mood in later life. European College of neuropsychopharmocology, public realease.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Sirp, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sunniaja-moju-elukaigule/