| On olemas jõud, | Vajalik tingimus, et gravitatsioon klapiks Newtoni mehaanikasüsteemiga. Alati, kui on olemas kiirendus, peab seda põhjustama jõud. Sel väitel pole mitte mingit muud põhjendust. |
| mis on tõmbejõud | Newton tõestas, et Kepleri teine seadus näitab, et jõud on suunatud mööda Päikese ja planeedi ühendussirget. |
| kõikide kehade vahel | Kulus 130 aastat, enne kui suudeti laboratooriumis mõõta jõudu kahe keha vahel. Kuid eeldus, et pole mingit vahet planeedi ja kivirünka vahel, veetles esteetiliselt. |
| läbi tühja ruumi | Newtoni teooria aspekt, mida tema kaasaegsed kõige enam vaidlustasid. Mõned pidasid seda koguni naasmiseks teaduse-eelsete okultsete mõjude juurde. Ometi pidas Newton seda väidet vältimatuks, sest ta ei näinud mingit muud mehhanismi jõu ülekandeks. |
| ja on võrdeline m-i | Newtonile kättesaadavail juhtudel oli vaadeldav ainuüksi väiksema keha liikumine. Katsekinnitus sellele, et jõud on võrdeline massiga, oli loomult eituslik: Galilei vaba langemise seadus näitab, et raskuskiirendus ei sõltu massist. |
| ning M- i | Ei Päikese ega planeetide massid olnud mõõdetavad. Seega sõltuvus suurema keha massist oli kontrollimatu siis ja tänini. Kuid universaalsele jõule on esteetiliselt sobilik suhtuda mõlemasse objekti sümmeetriliselt. |
| ja l/r2-ga. | Nii Kepleri esimene kui ka kolmas seadus näitavad, et planeetide kiirendused varieeruvad sel kombel. Kuu kesktõmbekiirenduse ja kehade Maale vaba langemise kiirenduse võrdlus näitab, et Maa gravitatsioonijõud järgib sama seaduspära. Seega on sel punktil tugev katsepõhjendus. |